Trendid, mis mõjutavad joogitootjate äri

Foto: Raul Mee

Foto: Raul Mee

Lisaks hulga konkurentidega maadlemisele tuleb alkoholi- ja karastusjookide tootjatel pista rinda ka  väheneva tarbimise, kasvavate riigimaksude ja kvaliteetjookide eelistamise trendiga.

Krediidiinfo Alkoholi- ja karastusjookide tootjate turu ülevaatest selgub, et kui viimasel ajal kuni 2014. aastani läks joogitööstusel võrdlemisi hästi, siis 2015. aastal oli märgata turumahu vähenemist 16% võrra 215 miljoni euroni. 2016. aasta tõi alkoholile suuremad aktsiisimäärad ja tugeva vastasseisu lõunanaabrite juures pakutava joogikraami poolt. Ka kodune konkurents tiheneb, kuna turule on viimastel aastail lisandunud uusi tootjaid.

Valdkonna analüüsist paistab, et endiselt õitseb mittealkohoolsete jookide tootjate ja ka nišijookide, nagu käsitööõllede tootjate äri. Turu liidripositsiooni hoiavad siiski kolm suurtootjat  (Liviko, A. Le Coq, Saku Õlletehas), ülejäänud turg jaguneb loetud arvu tuntud keskmike ja hulga väiksemate joogitootjate vahel.

Alkoholi- ja karastusjookide tootjad turumahu TOP 5

* Turumaht on turul tegutsevate ettevõtete müügikäive alkoholi- ja karastusjookide müügitegevusest

  1. LIVIKO AS
  2. A. LE COQ AS
  3. SAKU ÕLLETEHAS AS
  4. ALTIA EESTI AS
  5. VIRU ÕLU AS

Allikas: Krediidiinfo AS Turuülevaade „Alkoholi- ja karastusjookide tootjad 2015“

Surve joogituru kahanemisele on tingitud üheltpoolt nii üldisest majanduskeskkonnast ja maksumuudatustest kui ka rahvastiku vähenemisest. Saku Õlletehase müügi- ja turundusdirektor Jaan Härmsi sõnade kohaselt on tööstused, sh Saku Õlletehas, üritanud kohaliku turu langust kompenseerida uute eksporditurgude otsimisega ja uutesse segmentidesse laienemisega. Kuid sellegi poolest tunnevad tootjad survet, mis avaldub ka majandusnäitajates.

„Alkohoolsete jookide tarbimine on Eestis aasta-aastalt olnud langustrendis. Tänavu lisandus sellele aga järsk langus müügis, kuna aasta alguses jõustunud järsk 15-protsendiline aktsiisitõus tekitas reaalse ja suuremahulise piirikaubanduse Eesti ja Läti vahel,“ ütles Härms, „See omakorda tähendab nii tootmis- kui müügimahtude kahanemist ja sunnib ühtlasi kriitiliselt vaatama ka ettevõtte pikaajalistele investeerimisplaanidele.“

Saku Õlletehase jaoks on viimased aastad olnud väljakutseterohked, ettevõte tegeleb suurema efektiivsuse nimel ja on suunanud fookust välisturgudele.

„Tootesegmentide lõikes võib mõnevõrra positiivsena välja tuua mittealkohoolsete ja karastusjookide tarbimise mõningase suurenemise, kuid kasvunumbrid selles segmendis ei kompenseeri tarbimise langusest ja piirikaubandusest tingitud tootmismahtude üldist langust,“ sedastas Härms

Mahla- ja smuutisid tootva Kadarbiku Köögivilja turundusjuht Rannar Paki sõnul on stabiilsuse saavutamiseks ja oma turuosa säilitamiseks tulnud varasemast rohkem tööd teha. „Võrreldes alkoholitootjatega võib öelda, et mittealkohoolsete jookide turg on isegi kasvanud, kuid see kasv on tulnud sellest, et viimastel aastatel on lisandunud juurde väga palju tootjaid,“ selgitas Pak.

Oma niši leidmine joogitööstuses on Paki sõnul väga oluline, kuna turg on küllastunud ning erinevaid tooteid on väga palju. „Oleme 12 aastat tootnud köögiviljamahlasid ja 11 aastat erinevaid smuutisid. Kindlasti on aidanud meid oma tooteid müüa keskendumine toormepõhiste tervislike toodete valmistamisele,“ rääkis Pak Kadarbiku kogemusest. See on aidanud ka tootmist  suurendada.

Hästi läheb ka käsitööõllede tootjatel. Viimasel kahel aastal on väikepruulikodasid lisandunud ja ka sellise joogipoolise tarbijaid on juurde tulnud. Hästi läheb näiteks Lehe Pruulikojal. Ettevõtte juhi Gristel Tali sõnul Lehe kasvab ja investeerib tootmismahtude suurendamisesse, samas arendab ka eksporti Soome, Saksamaa ja Rootsi suunal.

„Käsitööõlled on Eesti turul uus kategooria, mille tõsisem ja kiirema areng sai algus 2014. aasta kevadel,“ selgitas Tali. Aktsiisipoliitika Eestis lööb tema sõnul rohkem suurtööstust ja kange alkoholi tootjaid. „Käsitööõllede hind on lõpptarbijale oluliselt kallim ja aktsiis moodustab selle hinnast suhteliselt väiksema osa,“ täpsustas Tali.

„Samas ka ilma Eesti aktsiisipoliitika mõjuta on massõllede turg maailmas mitmel viimasel aastal langustrendis. See mõjutab selgelt ka Eesti suurtootjaid. Tarbimisharjumused muutuvad, pigem tarbitakse vähem, aga kvaliteetsemat,“ tõdes Tali. Kuna hetkel siiski siseneb käsitööõllede valmistajaid turule suhteliselt rohkem kui kasvab tarbijate hulk, muudab see käsitööõllede kategooria sisese võitluse tihedaks.

Mida toob tulevik suurtootjatele? Jaan Härmsi sõnul võib tänavust trendi ning suurenevat hinnavahet Läti ja Eesti vahel arvestades prognoosida piirikaubanduse jätkuvat kasvu. Paari aasta vaates võib ennustada õlle- ja teiste lahjade alkoholijookide turust hinnanguliselt 25-30 protsendi liikumist Lätti. „Kahjuks ei ole valitsus võtnud kuulda kaupmeeste ja tootjate ettepanekut peatada järgmiseks aastaks kavandatud kümneprotsendiline aktsiisitõus. Sarnase ettepaneku tegi ka Maksumaksjate Liit,“ nentis Härms, „Loodame, et valitsus peab kinni lubadusest vaadata negatiivse stsenaariumi puhul oma poliitilised otsused üle.“

Artikkel on koostatud Krediidiinfo AS Turuülevaate „Alkoholi- ja karastusjookide tootjad 2015“ andmete põhjal.

Posted in turuülevaade | Leave a comment

Tihe konkurents on pannud apteegiketid investeerima

apotheka1Eesti apteegiturul domineerib neli-viis suurt ketti, kelle vahel käib tihe rebimine ja konkurentsis püsimiseks tehakse mahukaid investeeringuid.

Müügitulemuste põhjal läheb apteekidel hästi. Kui 2014. aastal kasvas nende käive 5 protsendi võrra, siis läinud aastal oli vastav näitaja 7,3 % protsenti. Turumaht ehk turul tegutsevate ettevõtete müügikäive oli kokku 281 miljonit eurot, selgub Krediidiinfo AS Turuülevaatest „Apteegid 2015“.
Apteekide heale käekäigule viitab ka see, et ligi pooltele neist on Krediidiinfo AS andnud krediidireitingu AAA, AA või A, mis näitab ettevõtte head maksevõimet. Kõigi Eesti ettevõtete hulgas oli vastav näitaja 39,8%, seega on apteekide seas tugeva reitinguga ettevõtteid rohkem kui Eestis keskmiselt.

Kuidas on õnnestunud turgu hoida stabiilses kasvus?
“Eks tuleb ikka vaadata numbrite taha,” ütleb Südameapteegi ketti omava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Katre Kõvask käibekasvu kommenteerides, “Kõik turul tegutsevad apteegiketid on kas omandanud, avanud või renoveerinud apteeke, laienenud on sortimendid ning apteekides on viimase viie-kuue aasta jooksul oluliselt laienenud mitte-ravimite sortiment.”
Ka Apotheka keti omava Terve Pere Apteegi OÜ juhatuse liige Kadri Ulla kinnitab, et ravimite ostmise kõrval tullakse apteeki üha enam ka siis, kui tervis korras – ostma nahahooldus- ja hügieenitooteid, toidulisandeid ja vitamiine.
Kõvask lisab, et käibenumbreid on tõstnud ka mõningate ravimite hinnataseme tõus, sh piirhinnaalustesse hinnakokkulepetesse võetud retseptiravimid. Samas on juba eelmise kümnendi keskelt püsinud muutumatuna riigi poolt fikseeritud marginaalid käsimüügi- ja retseptiravimitele.

Turul neli hiidu
Eesti apteegiturust kolmveerand on ära jagatud nelja apteegiketi vahel, milleks on Apotheka, Südameapteek, Benu ning Euroapteegi kettide omanikfirmad.
Konkurents on Kõvaski sõnul äärmiselt tihe ning eristumata on raske häid tulemusi saavutada.
Klientide võitmise nimel teevad apteegid sihipärast tööd näiteks turunduskampaaniatega. Viimaste aastate üks nähtavamaid muutusi – ja apteekide jaoks mahukamaid investeeringuid – on aga apteekide visuaalse identiteedi ja müügikeskkonna uuendamine.
Kadri Ulla sõnul lähtusid nad apteegikeskkonda uuendades apteekri kui terviseedendaja rollist, mis nõuab apteegilt paindlikumat ning samas personaalsemat ja põhjalikumat kohandumist patsiendi soovide ja vajadustega. “Uus apteegikeskkond võimaldab apteegikülastajaile varasemast suurema tootevaliku kõrval ka mugavamalt lisateenuseid pakkuda, näiteks mõõta vererõhku, määrata kehakoostist, teha nahadiagnostikat jpm,” lisab ta.

Apteekide TOP 5 turumahu järgi

* Turumaht on turul tegutsevate ettevõtete müügikäive ravimite jaemüügi tegevusest.

  1. TERVE PERE APTEEK OÜ
  2. PHARMA GROUP OÜ
  3. BENU APTEEK EESTI OÜ
  4. EUROAPTEEK OÜ
  5. YLIOPISTON APTEEKKI OÜ

Allikas: Krediidiinfo AS Turuülevaade „Apteegid 2015“

 

Robotid aitavad teenindada
Järjest enam panevad apteegid rõhku ka oma personali koolitamisele, et klient saaks apteegist võimalikult head nõu. Ent mahukaid investeeringuid on tehtud ka IT-lahenduste kasutuselevõtmiseks.
Näiteks Apotheka on avanud Eesti ainsa internetiapteegi. “Saame seal pakkuda professionaalset nõustamist online-apteekrite abil, väljastada mugavalt käsimüügi- ja retseptiravimeid ning võimaldada tervisekaupade kojutoimetamist olukorras, kus patsient või tema lähedane on kodus haige,” kirjeldab Ulla. Samuti on Apotheka suuremates apteekides kasutusel apteegirobotid, mis toimetavad apteekrile ravimi kiirelt kätte.
Südameapteegis töötati välja aga ainulaadne tarkvaraplatvorm E-proviisor, mille abil näeb apteeker ravimite kaas- ja koostoimeid ning võimalikke omavaheliste konflikte. “See on apteekrile tark abimees, kes 5000-6000 ühikuni ulatuvas apteegisortimendis aitab alati leida patsiendi nõustamiseks õiged vastused ja hoiab kokku ka patsiendi aega,” kirjeldab Kõvask.

Artikkel on koostatud Krediidiinfo AS Turuülevaate „Apteegid 2015“ andmete põhjal.

Posted in turuülevaade | Leave a comment

Miks näitavad maksuvõlad kasvutrendi?

maksuvolgadekogusumma2016Krediidiinfo värskest ettevõtete maksekäitumise uuringust selgub, et stabiilse majanduse ja üldiselt heal tasemel maksekäitumise taustal on ettevõtete maksuvõlad juba kolmandat aastat kasvamas.

Maksehäireid ehk võlgu tarnijatele esineb vaid 2,6% ettevõtetest ja seda on 0,5% võrra vähem kui aasta tagasi. Kuid maksuvõlad on aastaga veidi suurenenud. Mullusega võrreldes on maksuvõlad kasvanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas ja pea kõigil tegevusaladel. Maksuvõlgade summa on paisunud pea poole võrra ja küündib aktiivsete ettevõtete põhjal 34,6 miljoni euroni. Sektoritest paistab eriti suure maksuvõla kasvuga silma mäe- ja töötlev tööstus, kus maksuvõlg on aastaga pea kolmekordistunud. Samas näiteks kaubandusettevõtete hulgas on olukord märgatavalt paranenud.

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust  väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur. „Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud  majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas majandusasjatundja.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus,“ selgitab Udras. „Kindlasti saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjuseid. Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid (nt põllumajandus, kalandus) on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Kuid maksuvõla suurenemist võib põhjendada ka maksuhalduri tööga. Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Ruth Paade sõnul on maksuvõlgade summa viimasel kolmel aastal kasvanud MTA on üksikute suurte maksumääramiste tõttu. „Eelkõige on need seotud kütusesektoriga, kus kriminaalmenetluse tulemusel tuvastati suure maksukahju tekitamine,“ räägib Paade.

Üldiselt ei tähelda maksuhaldur maksudega hädas ettevõtete lisandumist. Paade hinnangul võib statistikat mõjutada see, et raskuste tekkides on ettevõtjad varasemast varmamad võlga ajatama ja see on ka võlasummat kasvatanud. „Oleme maksuvõla ajatamise teenust mugavamaks muutnud ja ajutisi raskusi on võimalik asuda leevendama, kui koostada e-maksuametis ajakava võlgade tasumiseks,“ ütleb Paade.

E-ajatamise teenuse pakkumine on sissenõudmise viimase aja suurim muutus ning see on ettevõtjate poolt saanud positiivse vastuvõtu. Tasumisgraafikut saab nüüd taotleda juba enne võla tekkimist. Teatud juhtudel saab ajatamise taotluse esitada lihtsustatud korras, millele saab otsuse automaatselt.

„Oleme ka ettevõtjatega suheldes püüdnud selgitada, et ettevõtte likviidsusprobleemi tekkimisel ei ole maksukohustuse edasilükkamine maksumaksja jaoks kõige soodsam lahendus, kuna siis lisandub intressikohustus. Seega soovitame deklaratsiooni õigel ajal esitada ja siis teha e-maksuametis maksuvõla ajatamine või võtta meiega ühendust ja leiame koos mõistliku ja optimaalse lahenduse. Ajatamisega kaasneb ka poole väiksem intress,“ selgitab Paade.

Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune

Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Marko Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsel tasemel, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum 16% võrreldes 2014. aastaga. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustab Udras.

Heido Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitab Vitsur. „Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“

Kaubandus jõudmas kasvupiiride lähedale

Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses. „Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastel kvartalitel Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdeb Marko Udras.

Vitsur täpsustab, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% suurust kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajateks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljenduvad nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nendib majandusekspert.

Posted in maksehäired, statistika | Leave a comment

Krediidiinfo AS, pangad ja laenuandjad asutasid Positiivse Registri

Positiivne register15. augustil 2016 kirjutasid Krediidiinfo AS, neli Eesti panka ning üheksa krediidiandjat alla Positiivse Registri asutamislepingule. Rahandusminister Sven Sesteri ja registri asutajate sõnul on register hädavajalik Eesti krediidituru korrastamiseks, kaitstes inimesi ülelaenamise eest ning aidates pankadel paremini oma riske hallata.

Pidulikul asutamislepingu allakirjutamisel osalenud rahandusministri sõnul peetakse taolist registrit 19 Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes. „Laen on vastuoluline asi, millest võib olla palju abi, aga ka palju pahandust. Kui saame hoiduda halbadest laenudest, võidavad sellest kõik. Loodan, et selle registri loomisega muutuvad nii laenu andmine kui ka võtmine vastutustundlikumaks.“

Positiivse Registri puudumist on Eesti nõrkusena välja toodud ka Maailmapanga raportis ning selle loomine on ette nähtud nii Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes kui ka tööplaanis. „Kui Positiivne Register saab erasektoris tehtud ja sellega liituvad meie olulised krediidiandjad, pole selle riiklikuks loomiseks enam vajadust,“ märkis Sven Sester.

Krediidiinfo AS tegevjuht Veiko Meos toonitas, et Positiivse Registri puhul pole tegemist mitte andmete kogumise, vaid andmevahetussüsteemiga, mille kaudu saavad lepingu sõlminud registri liikmed vahetada infot eraisiku laenukohustuste kohta. Igasugune infovahetus toimub ainult eraisiku nõusolekul infovahetussüsteemi X-tee kaudu. Nõusoleku küsimine toimub laenutaotluse esitamise ajal. Andmete kasutamisel ja töötlemisel arvestatakse kõikide isikuandmete kaitse regulatsioonidega.

Krediidiinfo ASi eesmärgiks on saada registri IT-pool tööle augusti jooksul ning aasta lõpuks võiksid juba esimesed finantsasutused tarbijatele teenust pakkuda. „Täna pole küll registriga liitunud meie suuremad pangad, kuid maailma praktika näitab, et neil võtavadki taolised uuendused rohkem aega. Loodame väga, et nemadki on kohe-kohe liitumas,“ lisab Meos.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu nendib, et Positiivse Registri asutamine on väga oluline krediidiasutustele, sest kui nende klientidel läheb hästi, läheb hästi ka laenuandjatel. Register aitab tema hinnangul kindlasti mõjutada laenuintresse, sest kui praegu saavad kõik kliendid pankadelt ühesuguste intressidega laene, siis heade ja halbade laenumaksjate eristumisel saab teha paremaid pakkumisi.

Positiivne Register on andmevahetussüsteem, mille kaudu registri liikmeks olevad krediteerijad saavad eraisiku nõusolekul vahetada infot tema laenukohustuste kohta. Positiivne Register on kasulik nii laenuandjale kui laenusaajale:

Kasulik laenusaajale Kasulik laenuandjale
MUGAVAM – Inimene ei pea enam tooma paberkandjal väljavõtteid teiste laenuandjate juurest. KORREKTSEM – Laenuandja saab täita seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise nõuet
TURVALISEM – Inimene on kaitstud lõhkilaenamise ja üle jõu käivate rahaliste kohustuste eest VASTUTUSTUNDLIKUM – Laenuandja saab veenduda inimese võimes oma laenukohustust täita
EETILISEM – Vähendab võlgnevusse sattuvate inimeste hulka TARGEM – Laenuandja krediidikahjud vähenevad
SOODSAM – Vähendab laenuintressi headele klientidele ÖKONOOMSEM – Laenuandja halduskoormus langeb

Positiivse Registri asutajad on Krediidiinfo AS koos Eesti pankade: AS LHV Pank, Bigbank AS, TF Bank AB, AS Inbank ja Finantsinspektsiooni litsentseeritud krediidiandjatega: AS LHV Finance, Bondora AS, BB Finance OÜ, Creditstar Group AS, Hüpoteeklaen OÜ, IPF Digital Estonia OÜ, Placet Group OÜ, Svea Finance AS ja OÜ Koduliising. Positiivse Registri andmekogusid vahendab Krediidiinfo AS.

Posted in andmed, taustauuring | Leave a comment

Kuidas aastaaruandeid omal käel analüüsida?


aastaaruande põhiaruanded 2016Aastaaruannete esitamise tähtaeg (30. juuni) on möödunud ja ettevõtted on oma värsked majandustulemused avalikustanud. Millele aga tähelepanu pöörata, kui Teie ees on koostööpartneri finantsandmed ja soovite omal käel saada kiire pildi ettevõtte käekäigust?

E-Krediidiinfost saab uued majandusandmed mugavalt kätte, kas juba tuttava Aastaaruande koopiana või lühiraporti “Aastaaruande põhiaruanded“ kujul. “Aastaaruande põhiaruanded“ on kompaktne ja soodne variant ettevõtte iseseisvaks analüüsiks, sest sisaldab kõiki aruandeid, tähtsamaid suhtarve ja trende.

Vaatame selle raporti põhjal, millist infot saab olulisematest näitajatest ise välja lugeda.

Põhi- ja kasvunäitajad

Esmase mulje ettevõttest kujundavad viimase aruandlusperioodi olulisemad näitajad nagu müügitulu (sh eksport), ärikasum, puhaskasum, varad, omakapital, rahavood, tööjõukulud ja töötajate arv. Kõigi näitajate puhul on oluline jälgida trendi – igasugused järsud muutused vajavad põhjendust ning on väärt lisakontrolli. Tähtis on ka ajakohane info firma tegevusvaldkonna kohta, sest ettevõtte hindamisel peaksite arvestama valdkonna eripäradega, näiteks sesoonsus.

  •  Müügitulu näitab ettevõtte suurust ja analüüsides tuleb vaadata selle dünaamikat viimastel aastatel – kas trend on olnud kasvava, kahaneva, hüpliku või stabiilse iseloomuga. Pane tähele! Ettevõtte heast käekäigust annab tunnistust stabiilne kasv
  • Ärikasum näitab, kui palju ettevõte teenis vaadeldaval  aruandeperioodil tulu oma tegevusest. Ärikasumist võidakse teha omanikele väljamakseid dividendide näol.
  • Omakapital on ettevõtte varade ja kohustuste vahe ja näitab, mil määral ettevõte on ise panustanud oma tegevusse. See on üks tähtsamaid näitajaid ettevõtte tugevuse hindamisel. Pane tähele! Väiksem omakapitali osakaal bilansimahus näitab, et ettevõttel napib vahendeid tagasilöökidele vastu pidamiseks ning viitab suuremale riskile. Mida kõrgem on omakapitali osakaal, seda kindlamalt võivad krediteerijad ettevõttesse suhtuda.  Pane tähele! Üldjuhul ei tohiks krediidikõlbuliku ettevõtte omakapitali osakaal olla alla 30% varade kogumahust.
  • Käibemaksukohuslase staatus on esimene indikaator, mis näitab, et ettevõttel on tekkinud suurem käive kui 16000 eurot ning annab kindlust nt alles alustanud ettevõtte suhtes.

Rahandussuhtarvud

Suhtarvud annavad vajalikku infot ettevõtte käekäiku iseloomustava kolme asjaolu kohta: likviidsus, võõrkapitali mõju ja rentaablus.

  •  Maksevõime kordaja näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Pane tähele! Üle 1,6 olev kordaja on hea näitaja. Mitterahuldav on näitaja, mis jääb alla 0,9
  •  Likviidsuskordaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades likviidseid ehk kergesti rahaks muudetavaid vahendeid. Pane tähele! Kui kordaja on suurem kui 0,9 – on näitaja hea, kui kordaja on väiksem kui 0,6 – on näitaja nõrk.
  •  Maksevalmiduse kordaja näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte konkreetsel ajahetkel suuteline kohe tasuma. Pane tähele! Hea näitaja on 0,2 kuni 0,4. Liiga kõrge väärtus näitab rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist.
  •  Raha laekumisvälde näitab, kui kiiresti ettevõtte kliendid keskmiselt arveid tasuvad ehk mitu päeva kulub keskmiselt väljastatud arvete rahaks muutmiseks. Pane tähele! Väga kiireks laekumiseks loetakse näitajat alla 10 päeva, normaalseks kuni 30 päeva. See sõltub suuresti tegevusalast, kuid tuleb silmas pidada, et pikk välde vähendab ettevõtte likviidsust ning tõenäosust raha laekumiseks, lühike aga võib pidurdada läbimüüki.
  •  Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Pane tähele! Näitaja ei tohiks olla suurem kui 0,7-0,8, sest siis on ettevõte liialt sõltuv võõrkapitalist.
  •  Ärirentaablus viitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale ärikulude mahaarvamist. Pane tähele! Mida kõrgem on näitaja väärtus, seda parem.
  •  Käibe puhasrentaablus näitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte puhaskasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Pane tähele! Hea näitaja on 5-10%, kuid see sõltub tegevusalast ja ettevõtte käibe suurusest – mida suurem käive ja mida kiirem varude käibesagedus, seda madalam võib olla puhaskasumi tase,

Bilanss

Ettevõtte finantsseisukorra aruanne hõlmab ettevõtte varasid (aktiva) ja nende soetamise allikaid: kohustusi ja omakapitali (passiva). Bilanssi süvenemisel saab määratleda ettevõtte üldist finantsseisundit ja likviidsust.

  • Raportis kasutatud bilansiskeem on hea alus maksevõime analüüsiks, sest varad on esitatud järjekorras kõige likviidsematest alates.
  • Selgemaks võrdluseks on soovitav vaadelda kirjeid ka protsendikujul osakaaluna bilansis.
    Pane tähele! Vaata, milline on varade ja kohustuste struktuur.
  • Bilansi trendianalüüs võimaldab märgata näitajate kasvamist või kahanemist, muutuste ulatust ning näitab, kas muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne annab ülevaate ettevõtte puhaskasumist või –kahjumist ja võtab nii kokku ettevõtte tegevuse tulemused. Kasumiaruanne seab vastavusse ettevõtte käibe selle saavutamiseks tehtud kuludega ja annab ülevaate ettevõtte äriplaani toimimisest. Pane tähele! Ettevõtet hinnates vaata ka, kas ülevaade tema kulutuste struktuurist on ootuspärane või mitte.

Rahavoogude aruanne

Edastab ülevaate ettevõtte rahaliste vahendite laekumistest ja väljamaksetest. Need on raportis rühmitatud eesmärgile vastavalt: äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevateks rahavoogudeks. Seega näitab rahavoogude aruanne analüüsijale, kust raha pärineb ja kuhu raha on kulunud, samuti rahade reaalset hetkeseisu. Selle põhjal saab teha järeldusi ettevõtte võimekuse kohta maksta dividende ja intresse. See raporti osa aitab hinnata ka ettevõtte väärtust.

Iga ettevõtte jaoks on oluline teha õiged krediidiotsused ja Krediidiinfo pakub igaühele sobiva lahenduse. Omal käel analüüsijale sobib selleks kompaktne raport „Aastaaruande põhiaruanded“. Kes aga soovib tutvuda juba analüüsitud andmetega, on sobivaks töövahendiks Krediidireitingu raport.

 

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Edukas ettevõte Cybernetica: teod on kõnekamad kui sõnad

CyberneticaEesti riigile mitmesuguseid IKT-lahendusi tootnud Cybernetica AS peab täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist oma igapäevatöö elementaarseks osaks. Ka Krediidinfo poolt ettevõttele antud kõrgeim krediidireiting näitab, et korrektsus pole nende puhul vaid sõnakõlks.

Cybernetica AS on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadus-arendusettevõte, mis on välja kasvanud 1960. aastal asutatud Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist. Taasiseseisvumisel jaotati instituut kaheks – valdkonna alusuuringuid hakkas tegema Tallinna Tehnikaülikool, arendustegevuse ja tootearenduse jaoks asutati aga Cybernetica AS. 2005. aastal said ettevõtte omanikuks selle võtmeisikud.

Täna on tegu väga mitmekülgse ettevõttega, mis arendab ja tarnib infoühiskonda toetavaid tarkvaralahendusi, valgusnavigatsiooni- ja telemaatikaseadmeid, mereseire- ja raadiosidesüsteeme laevaliikluse korraldamiseks ning on infoturbealane kompetentsikeskus. Ettevõttel on ka oma teadusüksus.

Kuigi esmapilgul võib Cybernetica tegevus tunduda keeruline ja nišivaldkonda kuuluv, on tegelikult nende töö tulemusega puutunud kokku enamik Eesti inimesi. Cybernetica on osalenud e-riigi lahenduste ehitamises – Cybernetica on välja töötanud internetihääletamise tehnoloogia, osalenud digitaalallkirja tehnoloogia loomises ning on X-tee autor. Samuti on nad panustanud ELi nõuetele vastava tolliinfosüsteemi ja teiste Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide loomisesse ning Eesti veeteede kaasaegsete navigatsiooniseadmetega ja politsei patrullautode sidetehnikaga varustamisse.

Samuti suunab ettevõte oma tegevusi ekspordile. Mitmeid lahendusi müüakse ka piiri taga, näiteks X-teed kasutab ka Soome rahvastikuregister ja sarnane andmevahetussüsteem on ehitatud teiste hulgas Namiibiale, Aserbaidžaanile ja Haitile; Cybernetica meresidesüsteeme kasutatakse näiteks Indoneesias, Malaisias ja Dubais.

Usaldusväärne finantskäitumine on tähtis

Pole kahtlust, et sellises valdkonnas ja rahvusvahelisel tasemel tegutsemine nõuab ettevõttelt täpsust ja korrektsust igal tasandil, muu hulgas finantside juhtimises. Seda, et Cybernetica ASi rahaasjad korras on, näitab neile Krediidiinfo poolt omistatud AAA-taseme krediidireiting ja Eduka Eesti Ettevõtte tunnistus.

Ettevõtte juhatuse esimehe Oliver Väärtnõu sõnul väärtustabki nende ettevõte igapäevatöös kõrgelt täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist. “Püüame neid väärtusi hoida kõikides oma tegevustes – selle hulka kuulub kindlasti ka korrektne finantskäitumine,” ütleb ta. “Usun, et selle saavutamiseks ei peaks mitte eraldi pingutama, vaid käsitlemagi seda kui enesestmõistetavat tegevusprintsiipi.”

Usaldusväärsus on Väärtnõu sõnul kogu IKT-valdkonnas äärmiselt oluline argument. “Seetõttu on tunnustus Eduka Eesti Ettevõtte märgise näol meie jaoks kahtlemata kasu toov. Usume siiralt, et teod on kõnekamad kui sõnad – Eduka Eesti Ettevõtte märgis järgib just seda põhimõtet ning aitab meil seda vajadusel edasi kommunikeerida,” ütleb ettevõtte juht. Ta lisab, et kinnitust ettevõtte usaldusväärsuse ja stabiilsuse kohta vajab Cybernetica näiteks mõnedel hangetel, kus osalemiseks on tarvilik ka tunnistus kõrge krediidireitingu kohta.

Fookuses välisturud ja eksport

Oma korrektsust ja usaldusväärsust on tulnud viimasel ajal järjest uutele klientidele tõestada, kuna Cybernetica on aktiivselt laienenud. “Oleme viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning suunanud oma fookust peamiselt välisturgudele. Kavatseme sama joont hoida ka sel aastal, tagades jätkusuutliku kasvu ning keskendudes oma tugevuste edasiarendamisele,” ütleb Väärnõu.

Kõige olulisema hinnangu Cybernetica tegevusele annavad Väärtnõu sõnul aga koostööpartnerid, kellega on neil aastate pikkune ja stabiilne kliendisuhe. “Meie jaoks on olulised jagatud väärtused ja üksteisemõistmine. Oleme äärmiselt tänulikud oma pikaajalistele koostööpartneritele, meie jaoks on just see peamine märk, et juhindume õigetest põhimõtetest.”

Posted in Uncategorized | Leave a comment

TOP 10 Eesti ettevõtet, kellel on otsesed majandussidemed Inglismaaga

Enamikku Eesti ettevõtteid Inglismaa plaan Euroopa Liidust lahkuda otseselt ei mõjuta, sest meie majandus on Suurbritanniaga vähe seotud. Vaid 531-l Eesti ettevõttel on omanikke Inglismaal ning 113 firma puhul asub tegelik kasusaaja Suurbritannias.

Eesti ettevõtetest 531-l on omanikke Suurbritannias, sealhulgas investeeritud põhikapital nendes ettevõtetes on 20,4 miljonit eurot. Kapitalimahutuse järgi on Suurbritannia suurim investeering Eesti ettevõtetest Glaxosmithkline Eesti OÜsse – 4,1 miljonit eurot. Järgnevad Seesam Insurance AS 3 miljoni, Remedia AS 2,9 miljoni, TREV-e Grupp AS 2,8 ja  Infracap Holding OÜ 1,4 miljoni euroga. 29-l Eesti holding-ettevõttel on filiaal Inglismaal.

TOP10 Suurbritannia investeeringuga Eesti ettevõtet kapitalimahutuse järgi

Brexit tabel-1

 

 

 

 

 

Allikas: E-Krediidiinfo.ee

Majandusaasta aruannetes on 1103 Eesti ettevõtet märkinud oma ekspordi sihtriigiks Inglismaa, mis asub ettevõtete eksportkäibe järgi sihtriikide seas üheksandal kohal.

Soome ekspordib 7554 ettevõtet kaupu ja teenuseid suurusjärgus 2,5 miljardi euro eest, Rootsi 2496 ettevõtet 2,4 miljardi, Venemaale 2134 ettevõtet 1,9 miljardi, Lätti 4367 ettevõtet 1,6 miljardi ning Leetu 2831 ettevõtet 1,3 miljardi eest. Suurbritannia ekspordimaht 1103 Eesti ettevõtte poolt on 504 miljonit eurot.

TOP10 Eesti ekspordi sihtriiki käibe järgi

Brexit tabel-2

 

 

 

 

 

Allikas: E-Krediidiinfo.ee

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Sadolini tootja: Kuldne märk mõjub idamaades hästi

Elena PastEDUKA EESTI ETTEVÕTTE LUGU

VIDEO intervjuu Akzo Nobel Baltics AS kommertsdirektori ja juhatuse liikme Elena Pastiga

Millega Akzo Nobel Baltics tegeleb ja kes on teie kliendid?

Akzo Nobel Baltics on ettevõte, kes tegeleb erinevate värvide, lakkide ja pinnakaitsevahendite toomise ja müügiga. Tootmisega tegeleme Raplas, aga müügiga päris laial territooriumil. Meie põhiturg on Baltikum, kuhu lisandub ka Ukraina, aga tehinguid oleme teinud Indiast Omaanini, Kasahstanist Venemaani. Meie kliendid on tegelikult kõik inimesed, kes omavad mingit värvitud pinda – toodame ju värve väga suures valikus: lae-, seina ja põrandavärve kuni tööstuslike spetsiifiliste seinakateteni. Akzo Nobel Baltics, mis on meie ametlik ärinimi ei ole laiemale üldsusele tuntud, külla aga on väga tuntud eriti ehitusringkondades, sellised nimed nagu Sadolin, Pinotex ja Akzo Nobel, mis on meie põhibrändid.

Akzo Nobel Baltics on viimased 15 aastat pälvinud Krediidiinfo kõrge reitingu, millega käib kaasas „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel. Missugune on Teie kogemus, kuidas olete seda tunnustus kasutanud?

Eduka Ettevõtte tiitel on üks osa meie terviklikust maailmapildist, mis tõendab, et need väärtused, mida inimesed meil loovad, on hästi ja heaperemehelikult hallatud ja arendatud. See on kinnitus, et oleme seda siiani teinud õigesti.

Oleme kasutanud Krediidiinfo reitingut päris palju nii kodu kui välismaal, eriti varasematel aastatel, kui meil oli rohkem ekspordi kliente päris eksootilistes piirkondades, siis oli alati väga hea panna ka muu dokumentatsiooni hulka „Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnistus ja eriti idamaades see mõjub hästi, kui seal on selline uhke kuldne tempel. See aitas võib-olla nii mõnegi tehingu saamisele kaasa.

Me oleme kasutanud seda ka oma emaettevõttele saatmiseks just nimelt selle poolest, et neil oleks kindel veendumus, et me majandame siin jätkusuutlikult ja seda hinnatakse kõrgelt. Aga me ise kasutame hästi tihti just oma klientide puhul taustauuringuteks ja vaatame, kas neil on reiting olemas ja missugune see parasjagu on.

 Millised on need peamised põhimõtted mida igapäevatöös arvestate?

Aastakümnete jooksul on jälgitud väga selgeid printsiipe – esimesel kohal on inimesed, sest inimesed on need, kes teevad tulemi ja Akzo Nobel Baltics on alati oma inimeste eest väga hoolitsenud. Teine tõsine prioriteet on olnud see kogukond ja keskkond, kus me elame, kellega suhtleme – meile on tähtis anda oma panus. Me oleme ju ikkagi keemiaettevõte ja olgem ausad ega keemiaettevõte ei ole kõige keskkonnasõbralikum ettevõtmine. Akzo Nobel Baltics on proovinud omalt poolt teha kõik selleks, et tootmine oleks nii tervislik ja nii keskkonnasõbralik, kui see olla saab. Kuid siiski tuleb leida tasakaal toodete keskkonnasõbralikkuse ja tehniliste tingimuste osas. Meil on olnud erinevaid toetusprojekte nii kultuuri, spordi kui ka muudes valdkondades ning oleme aastaid andnud välja kunstipreemiat. Saime sellel aastal ka „Kultuuri sõbra“ auhinna ja Raplamaa „Regionaalmaasika“ auhinna, mis näitab, et ka keskkond, kus me tegutseme, hindab meie panust. Need ongi hästi olulised kriteeriumid, mis on meile taganud eduka majandusliku hakkamasaamise ja jätkusuutlikkuse.

Vaata intervjuud videost:

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Tallinn Airport GH: edukus on oluline uute saavutuste jaoks

Tiit KeppEDUKA EESTI ETTEVÕTTE LUGU

VIDEO Intervjuu AS Tallinn Airport GH juhatuse esimehe Tiit Kepiga.

Millega Tallinn Airport GH tegeleb ja kes on teie kliendid?

Tallinn Airport GH tegeleb Tallinnas ja Tartus nii lennureisijate kui ka õhusõidukite maapealse teenindamisega, alates reisijate lennule registreerimisest, pagasi sorteerimisest ja lõpetades lennukauba ja -posti laadimisega. Tegeleme kõigega, mis lennureisijaid, pagasit, kaupa ja posti puudutab – ehk siis laadime, sorteerime ja arvutame lennuki optimaalseid õhus olemise tasakaalupunkte.

Teeme aastas rohkem kui kahe miljoni lennureisija elu lihtsamaks – aitame mugavalt lennata. Lennufirma ülesanne on lendamine, ülejäänud kõik on meie õlul –  registreerime reisijad, võtame vastu nende pagasi, kontrollime isiku-, reisi- ja lennudokumente. Vajadusel laadime lennukitele ja maha lennukauba ja lennuposti. Positsioneerime lennukid, koristame õhusõidukit, varustame seda joogiveega, koristame tualetid. Kõik muu, mis lennunduse juures vajalik on, seda me ka lennuettevõtetele tagame.

Meie kliendibaasis on üle 120 kliendi, kes kõik küll Tallinnasse ja Tartusse ei lenda, kuid meil on lepingud üle Eesti lendavate rahvusvaheliste suurvedajatega. Kui kellelgi peaks olema vajadus Tallinnas maanduda, siis meie oleme valmis neid teenindama.

Meie äri kõige suurem põhimõte ja alustala on kindlasti aus konkurents. Kuna hästi palju erinevaid maailma lennuettevõtteid käib sõna otsese mõttes meie käte vahelt läbi – me peame tagama kõikidele ühtse hinnastamispoliitika. See on meie põhimõte number üks. Põhimõte number kaks on lennunduses alati ohutus. Ja siit edasi sujuv ja meeldiv klienditeenindus, mida igaüks, kes Tallinna või Tartu lennujaamast läbi käib, võib omal nahal kogeda.

Tallinn Airport on juba pikka aega olnud kõrge reitinguga „Edukas Eesti Ettevõte“, missugune on teie kogemus, kuidas see päriselus töötab?

“Eduka Eesti Ettevõtte” märki oleme kasutanud oma kirja päises. Aga kui rääkida sõna otseses mõttes selle märgi kasutegurist, siis just paar kuud tagasi läks meil seda ka reaalselt vaja. Nimelt meie ettevõttes kasutatav õhusõidukite teenindamise tehnika on hästi-hästi kallis ehk siis kui terminali aknast välja vaatate ja näete tavareisija jaoks lihtsat sõiduautot, siis selline lennunduse jaoks ümber ehitatud sõiduauto võib maksta sadu tuhandeid eurosid.

Kui me hiljuti soetasime ühe 850 000 € maksva eritehnika, siis läks täpselt Krediidiinfo Reitingut vaja, tõestamaks, et meie ettevõttel puuduvad maksehäired ja me oleme hea maksevõimega klient. Meie jaoks on see oluline just suurte krediidiarvete puhul, et me ei pea liiga suuri summasid ettemakseks tegema – juba meie raamatupidamispõhimõtted ei luba korraga nii suurte summadega opereerida.

Meil on tulnud kord seda sertifikaati kasutada ka ühe suurema Jaapani lennuettevõtte lepingu sõlmimisel tõendamaks firma usaldusväärsust. Selline väike Eesti ja väike ettevõtte – see on väga oluline, et saab välispartnerile kergesti tõendada oma jätkusuutlikkust.

Kas ka teie ettevõtte töötajad on teadlikud sellest tunnustustest?

Ka meie töötajad on täiesti teadlikud „Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnustusest. Me kajastame seda tulemust alati ettevõtte siseveebis ja ka üldkoosolekul räägime töötajatele lähemalt kuldse märgi tagamaadest.

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnustus on meie edasiste saavutuste jaoks väga oluline.

Vaata intervjuud videost:

Posted in Edukas Eesti Ettevõte, reiting | Leave a comment

Kes on „Edukas Eesti Ettevõte“ ja mida see tähendab?

pilt-kes on edukas „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitliga tunnustab Krediidiinfo AS juba kümnendat aastat tublisid Eesti ettevõtjaid, kelle majanduslik seisukord on suurepärane (reiting AAA), väga hea (reiting AA) või hea (reiting A).

Krediidiinfo peaanalüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on kõrge reitinguga seotud „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel tugeva ettevõtte tunnus, mille puhul võib kindel olla, et tegemist on usaldusväärse koostööpartneriga, kes suudab edukalt majandada ja täita oma finantskohustusi.

AAA, AA ja A-klassi reitinguga ettevõtteid on Eestis vaid 18 protsenti kõikidest registreeritud äriühingutest.

Krediidiinfo reiting on ettevõttele antav koondhinne, mis võtab arvesse maksekäitumist ning  majandus- ja finantsnäitajaid. „Paljude suhtarvude risti-põiki läbi analüüsimine ja mitme aasta finantsandmete kõrvutamine lubab meil 98-protsendilise tõenäosusega prognoosida ettevõtte käitumist tulevikus,“ kinnitab peaanalüütik Ots, „Näiteks parimate klasside AAA või AA reitinguga ettevõtetest ainult üks tuhandest võib sattuda makserakustesse või pankrotti järgneva aasta jooksul.“

Kuidas firmad kasutavad „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitlit ja kuldset märki?

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel kui hea maksekäitumise ja finantstugevuse garantii, on ettevõttele suureks väärtuseks siis, kui firma soovib kaasata uut kapitali või osta kaupu-teenuseid krediidiga – tingimused on soodsamad ja koostööpartnerite ring laiem.

Paljud firmad kasutavad „Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnistust välispartneriga koostöölepete sõlmimisel või hangetel osalemisel, näiteks eriti populaarne on see ehitussektoris.

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitliga käib kaasas kuldne märgis, mida tunnustuse pälvinud ettevõtted kasutavad sageli oma kodulehtedel, visiitkaartidel, töökuulutustel, dokumentidel, e-kirja jalustes ja muul viisil firma igapäevases kommunikatsioonis.

Samuti on kuldse märgi abil kerge tõendada firma usaldusväärsust teistele ettevõtetele, kes otsivad võimalikku koostööpartnerit näiteks Eesti suurimast äriinfo andmebaasist E-Krediidiinfo.ee  – “Eduka Eesti Ettevõtte” kuldne märk koos kehtiva reitinguga on firma nime taga kohe näha.

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnustusel on ka emotsionaalne pool näiteks ettevõtte töötajatele. Raamitud tunnistus kontori seinal annab kindlustunde ja sõnumi – töötad tugevas ja jätkusuutlikus firmas, millega kaasneb hea maine, kindel töökoht ja õigeaegselt väljamakstud palgad.

Oska vaadata kuldset märki!

Koostööpartnerit või töökohta valides on lihtsaim viis kindlustunde saamiseks jälgida, kas firma kodulehel või E-Krediidiinfo andmebaasis on firma nime taga „Eduka Eesti Ettevõtte“ kuldne märk.

Eduka Eesti Ettevõtte” kuldne märk  põhineb Krediidiinfo Reitingul, mis on välja töötatud rahvusvaheliste mudelite põhjal ning arendatud ja testitud Eesti majandusruumis viimase 20-ne aasta jooksul. Krediidiinfo garanteerib, et kõrge AAA, AA ja A reitinguga ettevõtted järgmise 12 kuu jooksul ei lähe pankrotti, ei jää võlgu ega teki muid probleeme.

Posted in Edukas Eesti Ettevõte, reiting, taustauuring | Leave a comment