Uus kompaktne raport – kuidas ettevõtet omal käel analüüsida

Kõigile ettevõtetele, kes tahavad krediidijuhtimisel valmisanalüüside kasutamise asemel oma klientide või konkurentide andmeid ise analüüsida, pakub Krediidiinfo sellest kevadest uut toodet. „Aastaaruande põhiaruanded“ on raport, mis sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja suhtarve.

Aastaaruandega võrreldes on see märksa kompaktsem ja soodsam võimalus. Krediidijuht, kes eelistab valmis-analüüside asemel ise õigete krediidiotsusteni  jõuda, saab uuest raportist kogu vajaliku info. Esitame väikse abimehe, kuidas seda kasutada.

Põhi- ja kasvunäitajad
Esmase kiirülevaate ettevõttest annavad analüüsijale viimase aruandlusperioodi olulisemad näitajad.

põhinäitajad

Jälgi võrdlust varasemaga, et näha, kas ettevõte kasvab või kahaneb. Tähtis on ka ajakohane info firma tegevusvaldkonna kohta, sest ettevõtte hindamisel peaksid arvestama valdkonna eripäradega. Vajadusel võrdle uuritavat ettevõtet 2-3 konkurendiga.

Käibemaksukohuslase staatus on aga märgilise tähtsusega, sest näitab reaalset käibega tegutsemist ja annab kindlust nt noore ettevõtte kohta.

 

Rahandussuhtarvud
Finantsanalüüsi peamine tööriist võimaldab võrdlusi ettevõtte bilansi ja kasumiaruande rahaliste näitajate vahel. Suhtarvudele hinnangu andmiseks tuleks analüüsijal hinnata neid dünaamikas ja üldtunnustatud hindamiskriteeriumitega. Suhtarvud annavad vajalikku infot ettevõtte käekäiku iseloomustava kolme asjaolu kohta: likviidsus, võõrkapitali mõju, rentaablus.

rahandussuhtarvud

Maksevõime kordaja näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi.

  • Saadakse käibevarade jagamisel lühiajaliste kohustustega.
  • Uuri, kas kordaja jääb üle 1,6 – see on hea näitaja. Mitterahuldav on maksevõimekordaja, mis jääb alla 0,9. Kui maksevõime kordaja on liiga madal (mõnda liiki käibevara on liiga vähe või võlg liiga suur), võib firmal tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Kui väärtus liiga kõrge, võib olla tegemist ülemäärase investeerimisega käibevarasse või on ettevõttel probleeme lühiajalise krediidi saamisega. Konkreetse kordaja peamine puudus on, et see ei võta arvesse käibevara struktuuri.

Likviidsuskordaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades likviidseid vahendeid

  • Kordaja on saadud käibevara ja varude vahe jagamisel lühiajaliste kohustustega.
  • Kui kordaja on suurem kui 0,9, on näitaja hea, väiksem kui 0,6 – nõrk. Kui kordaja on maksevõime kordajast märkimisväärselt madalam, viitab see suurele sõltuvusele varadest (kui tegemist on jaekaubandusettevõttega, siis peetakse viimast normaalseks).

Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse võõrvahenditega.

  • Kohustuste jagamisel kogu varade hulgaga saadav näitaja ei tohiks olla suurem kui 0,7-0,8, sest siis on ettevõte liialt sõltuv võõrkapitalist.

Ärirentaablus viitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale ärikulude mahaarvamist.

  • Mida kõrgem on näitaja väärtus, seda parem.

Lisaks sisaldab raport ka käibekapitali suurust ehk ettevõtte likviidsete varade reservi; maksevalmiduse kordajat (hea näitaja on 0,2 kuni 0,4) ja raha laekumiväldet.  Varade ringlust iseloomustab aktivate käibesagedus.  Rentaablusnäitajad annavad infot ettevõtte kasumlikkuse kohta.

 

Bilanss
Bilanss hõlmab ettevõtte varasid (aktiva) ja nende soetamise allikaid: kohustusi ja omakapitali (passiva). Bilanssi süvenemisel saad  määratleda ettevõtte üldist finantsseisundit.

  • Bilanss on hea alus maksevõime analüüsiks, sest varad on esitatud järjekorras kõige likviidsematest alates.
  • Selgemaks võrdluseks saab analüüsija andmeid vaadelda ka protsendikujul osakaaluna bilansis. Pane tähele, milline on varade ja kohustuste struktuur!
  • Bilansi trendianalüüs võimaldab märgata näitajate kasvamist või kahanemist ja muutuste ulatust.

Oluline on jälgida, et ettevõttel oleks piisavalt likviidseid varasid, et vajadusel kiirelt reageerida (näiteks katta lühiajalisi kohustusi). Võõrvahendite osakaal ei tohiks olla muutunud liiga kõrgeks võrreldes omavahenditega.

 

Kasumiaruanne
Kasumiaruanne annab krediidijuhile ülevaate ettevõtte puhaskasumist või –kahjumist teatud perioodil ja võtab nii kokku ettevõtte tegevuse tulemused. Kasumiaruanne seab vastavusse ettevõtte teatud perioodi käibe selle saavutamiseks tehtud kuludega ja annab ülevaate ettevõtte äriplaani toimimisest. Ettevõtet hinnates vaata ka, kas ülevaade tema kulutuste struktuurist on ootuspärane või mitte ja leia kitsaskohad, mille peale on liiga palju kulutatud. Kuna kulurühmad võivad tegevusalade lõikes olla erinevad, tasub võrdluseks kõrvale võtta 2-3 konkurendi andmed, et näha ettevõtet laiemas plaanis. Näiteks hulgimüügiga tegeleval ettevõttel on kulurühm “Kaubad,toore,materjalid ja teenused” suur just tegevusala tõttu. Uurida tasub veel, kuidas aasta-aastalt on ettevõtte näitajad muutunud. Käibe kahanemise puhul tuleks jälgida, et ka kulud (nt tööjõukulud) kahaneksid samas tempos.

 

Rahavoogude aruanne
Edastab ülevaate ettevõtte rahaliste vahendite laekumistest ja väljamaksetest.  Need on raportis rühmitatud eesmärgile vastavalt: äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevateks rahavoogudeks. Seega näitab rahavoogude aruanne analüüsijale, kust raha pärineb ja kuhu raha on kulunud. Selle põhjal saad teha järeldusi ettevõtte võimekuse kohta maksta dividende ja intresse. Põhiline on, et äritegevuse rahavoog oleks positiivne. See näitab ettevõtte tegevuse perspektiivikust. Veel tuleks jälgida, et „põhiaur“ ei läheks kõrvaltegevustele nagu investeerimine ja finantseerimine. Kõrged finantseerimiskulud viitavad kõrgetele laenukohustusele.

Vaata raporti näidist

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Käibemaksupaanika on alusetu

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri hinnangul ei saa pidada kuigi ehmatavaks Äripäevas avaldatud maksuameti statistikat, mille järgi tuleb lõviosa tasutud käibemaksust vaid väikese hulga ettevõtete tegevusest, sest samasugune on pilt ka siis, kui vaadelda kogu müügitulustatistikat.

“Isegi kui ennastsalgavalt otsida, siis tuhandeid käibemaksu-pettureid me ilmselt ei leiaks,” kommenteeris Alar Jäger. “Kui vaadata käibe tekkimise statistikat, siis on tegelikult pilt maksulaekumisega üsna sarnane ja normaalne.”

Krediidiinfo AS 2011. aasta statistika  näitab, et siis teenisid vaid 7 800 käibemaksukohustusega ettevõtet 90% (ehk 43,035 miljardit eurot) Eesti ettevõtete kogu deklareeritud müügitulust. Proportsioonid on laias laastus samad nagu Äripäeva artiklis esitatud käibemaksu statistika puhul. Tänase seisuga on registris ca 72 000 käibemaksukohuslast.

Jägeri sõnul pole esmapilgul ehmatavad andmed lähemal vaatlemisel kuigi jahmatavad: “Ülejäänud ettevõtted on väikesed, kelle käive ja ka käibemaksusummad pole kuigi märkimisväärsed. Samuti leidub hulgaliselt firmasid, kes tegelevad ostu-müügitehingutega ja ekspordiga, mis tähendab, et müügitulu on suur, kuid vaheltkasu ja tasutud käibemaks pärast tagastust väikene. Statistikas ei kajastu ka suured pangad, kes tekitavad mahuka osa käibest, kuid pole äri iseloomu tõttu käibemaksukohuslased. Mullu oli ka selliseid ettevõtteid, mis taotlesid varasemal perioodil tasutud suurte käibemaksu summade  tagastust, näiteks buumi ajal tehtud kinnisvaratehingute korral võivad tagastused ulatuda tänasesse päeva.”

Jägeri sõnul on ka pettuseid kindlasti omajagu. Kuid maksuamet on teinud ettevõtete korralekutsumisega ja käibemaksukohuslaste registri korrastamisega viimastel aastatel head tööd. Täna võib eeldada, et ulatuslikuks käibemaksust kõrvalehiilimiseks on vaja tugevat organisatsiooni ja tuhandete kaupa pettureid ilmselt seepärast ei olegi võimalik leida.

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Pankrotikultuuri parandamisele peaksid tõuke andma ettevõtjad

Alar Jäger
Krediidiinfo asedirektor

alarjägerSelle aasta pankrotiuuringu valguses on põhjust rääkida Eesti pankrotikultuurist. Või kultuuritusest, sest on ju levinud arvamus, et raskustes Eesti firmajuht topib alati enne pankrotti kohvrid raha täis ja laseb tagaukse kaudu jalga nii, et kellelegi midagi ei jääks.

Mõnigi ettevõtja on nõudnud, et pankrotiga seonduvate probleemide korrastamiseks peaks jõuliselt sekkuma riik, kuid asjale võiks läheneda ka teisest küljest. Tõuge muudatusteks peaks tulema ettevõtjatelt ja olema seotud tihedalt usaldusliku ärikultuuri arenemisega.

Pankrotikultuuri negatiivseid ilminguid tuleks tõsiselt võtta, kuna nende mõju kogu ärikliimale on suur. Üheks näitajaks, et miski on mäda, on raugenud pankrotimenetluste kõrge osakaal. Kui aastatel 2006-2009 jõudis pankrotiotsuseni ja reaalse vara jagamiseni pea pool kõigist pankrotimenetlustest, siis mullu vähem kui 30 protsenti. Valdav osa pankrotimenetlustest Eestis täna raugeb, sest ettevõtted on nii varatud, et seda ei jätku isegi pankrotihalduri tasuks. Tihti on küsimus selles, et ärimees on raha kantimisega püüdnud kindlustada, et võlausaldajatele või palgata töötajatele jääksid tühjad pihud.

Hiljutine Riigikohtu otsus juhtis tähelepanu põhilistele printsiipidele – ettevõtjatel tuleb enda maksejõuetust õigesti hinnata ja õigeaegselt teisi kahjustamata tegutseda. See peaks olema üks ärikultuuri alustalasid.

Eesti kultuuri osaks on ka, et kui ettevõttel on kehv seis, siis hoidub ta sellest aru andmast. 2012. aastal pankrotistunud ettevõtetest 205 ettevõtet (41,4%) ei saanud viimase 4-5 aasta jooksul kordagi Krediidiinfolt krediidireitingut väheste või puudulike andmete tõttu. Krediidinfo ei soovita sellistele ettevõtetele krediiti pakkuda.

Teatavasti peavad ettevõtjad aruandeid esitama ka juhul, kui tegevust ei toimugi, rääkimata miinusmärgiga töötamisest. Andmete esitamata jätmine on lihtsalt tavaks. Probleemidele tuleks hakata ausalt otsa vaatama, salatsemine ei tekita usaldust.

Eks ole põhjust kuri olla, kui äripartner jätab maksmata ja laseb oma äri põhja, et alustada uue firmaga. See ei tähenda aga, et ise peaks samamoodi käituma. Ettevõtluses on märgata hoiakut, et pankrotis on alati keegi süüdi, enamasti keegi teine. Kui ettevõtete juhid panustaksid rohkem oma krediidipoliitika arendamisele ja kasutaksid taustainfot, oleks ka maksejõuetuse laviine ja pahameelt vähem.

Kui ettevõtluses leidub neid, kes väidavad, et ülaltoodud käitumist soosib süsteem ja maksejõuetutel ettevõtetel on liiga lihtne tekitada uusi võlgu või vara ettevõttest välja kantida, siis samamoodi soosib seda üldine pankrotikultuur.

Käitumisviis raskuste korral on heaks mõõdupuuks, mis masti ettevõtjaga on tegu ning mil määral võib teda usaldada. Sama on märkinud ka Swedbanki juht Priit Perens.

Olen veendumusel, et ebaväärikatele, veel enam pahatahtlikele ja ettevõtluskeskkonda kahjustavatele ettevõtjatele tuleb anda märku, et pankrotiga vassimine vähendab usaldusväärsust ja on piisav põhjus koostööst loobumiseks. Vaid nii saab pankrotikultuuri parandada.

Ettevõtjad peaksid näitama, et pole sobilik, kui mõne turul tegutseja jaoks on pankrot korduvalt lihtsalt osa äriplaanist. Pankrotioht on tavaliselt ette näha ja sellega tuleks rohkem arvestada.

Kui sellised seisukohad ettevõtluses levivad ja pankrotikultuur paraneb, võib hakata ka laiemalt diskuteerima, mida parandada seadusandluses ja kuidas tõhustada reeglite täitmise kontrolli. On ju pankrottide osakaal ettevõtluses pärast majanduslangust taas madalal tasemel ja seega käes õige aeg pankrotikultuurile rohkem tähelepanu pöörata.

 

KOMMENTAAR
Mait Palts
Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor
 
Pankrotimenetluste vähenemine on positiivne ning näitab majanduskeskkonna suhtelist paranemist, kuid probleemne on kindlasti suur raugevate pankrotimenetluste arv. See viitab mitmele asjaolule – pankrotiavaldus võidakse esitada liiga hilja; osade ettevõtjate puhul esineb tõenäoliselt ka teadmatust maksejõuetusega seonduvatest kohustustest ning paraku esineb ka ettevõtjaid, kelle tegevus ongi teadlikult sellisele mudelile üles ehitatud.

Üldine ettevõtjate suhtumine pankrotti sõltub täna paljuski konkreetsetest asjaoludest. Siiski võib öelda, et juhul kui pankrot on ettevõtjale esmakordne ja seotud objektiivselt äririski realiseerumisega, ei suhtuta sellesse kuigivõrd negatiivselt – enamikel juhtudel toetatakse teise võimaluse andmist. Olukord on teine kui võlausaldajad tunnetavad võlgniku pahatahtlikkust või on tegemist isikutega, kes seostuvad korduvate pankrottidega. Avalikkuse ette jõudnud negatiivsed näited mõjuvad kindlasti negatiivselt ka ettevõtluskeskkonna üldisele usalduse foonile ning võivad mõjutada perspektiivis ka nn teise võimaluse andmist olukordades, kus see tõesti põhjendatud oleks.

Raugevate pankrotimenetluste suure hulga probleemiga on vaja tegeleda ja vajadusel analüüsida, milliseid meetmeid rakendada kasvõi isikute suhtes, kes on olnud otseselt seotud mitmete raugenud pankrotimenetlustega, kus nii ettevõtjatel kui ka riigil on jäänud saamata olulised summad. Kui pahatahtliku käitumise korduvus ja tahtlikkus on näiteks eelnevate pankrotimenetluste käigus tuvastatud, ei peaks kindlasti leebelt suhtuma.

Posted in statistika | 2 Comments

Seadusemuudatus toob kõrgemad viivised ja lühemad maksetähtajad

paragrahvKrediidipoliitika tänavune uuring näitas, et aastaga on märgatavalt suurenenud nende firmade hulk, kes rakendavad maksetega viivitajatele viiviseid – mulluselt 27%-lt 33%-le.  Neil päevil on Riigikogu päevakorras eelnõu Võlaõigusseaduse ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks, millega soovitakse muuta maksetega hilinemine võlgnikele varasemast ebamugavamaks.

Hilinenud maksmisega võitlemise direktiivi ülevõtmine tähendab muudatusi äritehingute sõlmijatele:

  • Sätestatakse tehingute maksimaalsed maksetähtajad (üldjuhul 60 päeva) ning kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise maksimaalsed tähtajad (üldjuhul 30 päeva).
  • Seadusjärgse viivise määra tõstetakse ühe protsendi võrra. Kui praegu on viivisemäär 7,75% aastas, siis tulevikus 8,75% aastas (VÕS-i § 94 kohane viitemäär + 8%).
  • Võlausaldajale antakse õigus nõuda majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult makseviivituse korral hüvitist 40 eurot nõude käitlemiskulude eest.

Eelnõu seletuskirja järgi kahjustavad võlad ja kauba eest tasumisega viivitamine ettevõtete likviidsust ja raskendavad ettevõtjate finantsjuhtimist. See mõjutab firmade konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest võlausaldaja peab otsima rahalisi vahendeid mujalt. Negatiivse mõju oht suureneb märgatavalt majanduslanguse ajal, mil rahaliste vahendite leidmine on raskem. Justiitsministeeriumis ettevalmistatud muudatustega tahetaksegi parandada võlausaldaja positsiooni ja õiguskaitset.

KOMMENTAARID:
Martin Käerdi
Raidla Lejins & Norcous Nõunik / Vandeadvokaat

“Meie kogemus näitab, et praktikas välja kujunenud käitumismallide muutmiseks ei ole seaduse muudatused sageli kuigi efektiivseks vahendiks. Arvata võib, et ka kavandatavad võlaõigusseaduse muudatused ei mõjuta võlgnike maksedistsipliini ning lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist ja maksetähtaegu kuigi palju.

Kavandatavatest muudatustest ilmselt olulisimat mõju omavad sätted, millega võimaldatakse maksekohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivise maksmisele ka võla sissenõudmise eeldatavate kulude hüvitamist, kusjuures seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses (hetkel kavandatud 40€) ei pea sissenõudja kulude tegelikku tekkimist ning nende suurust tõendama.

Praegusel hetkel on võlausaldajal rahalise kohustusega viivitamise korral lisaks viivisele võimalik sisse nõuda üksnes tegelikult kantud võla sissenõudmise kulusid, ka selliste tegelike kulude välja mõistmisel on kohtud suhteliselt reserveeritud. Kohtuväliselt õnnestub võla sissenõudmise kulude sissenõudmine harva, kogenud või õigusteadmisi omavad võlgnikud on selliste kulude sissenõudmisega seotud õiguslikest probleemidest reeglina teadlikud ning keelduvad nende hüvitamisest.

Kehtivas õiguses tekitab probleeme ka asjaolu, et üksnes tegelikult tekkivate sissenõudmise kulude hüvitamine sunnib ettevõtjat andma maksetähtaja ületanud nõuete käitlemise üle inkassofirmale. Võlakäitluse eest makstav inkassotasu võib õnnestuda võlgnikult sisse nõuda, ettevõtjal endal tekkivaid võlakäitluskulusid seevastu mitte.

Uue seaduse vastuvõtmisel selles osas olukord paraneb s.t ettevõtjatel tekib uuesti stiimul tegeleda võlakäitlusega ise, mis võib ka sellega seotud kulusid alandada. Samuti paranevad oluliselt õiguslikud võimalused võlgade sissenõudmise kulude hüvitamiseks.

Mis puutub eelnõuga kavandatava 40€ sissenõudmiskulude hüvitise suurusesse, siis see tundub praktiku pilgu läbi ebamõistlikult suur ja põhjendamatu.”

Anne Orav
Neste Eesti AS / krediidikontroll

“Ettevõtted on hakanudki aru saama, et mida kiiremini ja professionaalsemalt asjaga tegelema hakata, seda paremaid tulemusi on võlgade kättesaamisel võimalik saavutada,” kommenteeris Neste Eesti ASist Anne Orav. Ka krediidikontrolli pilgu läbi on Eesti äritegevus korrastumas.

“Meie krediidipoliitikas on viiviste arvestamine olnud väga olulisel kohal sellest ajast peale, kui alustasime krediidimüügiga,” valgustas Anne Orav. “Kui klient saab lepingujärgselt makseaja, siis ta peab seda kindlasti järgima, vastasel korral rakenduvad viivised. Selline poliitika parandab eelkõige klientide makseharjumusi ja suuremas plaanis hoiab kontrolli all ettevõtte rahavoogusid.”

Neste Eesti kogemusest lähtuvalt annab viiviste rakendamine paremaid tulemusi, kui klient kasutab teenuseid pidevalt ning korrektsest maksmisest sõltub teenuste kättesaadavus. Kuigi klientidele võivad viivised näida karistusena või täiendava tulu teenimise soovina, siis Anne Orav toonitas, et see pole tõsi.

Posted in krediidipoliitika, statistika | Leave a comment

3 küsimust eduka ettevõtte juhile – Wesico Project OÜ

Jõgevamaa edukamaid firmasid on ehitusega tegelev Wesico Project OÜ. Ettevõtte omanik ja juht Anti Mölter vastas 3 küsimusele:

1) Millised on kõige tõhusamad vahendid  oma ettevõtte usaldusväärsuse tõestamiseks?
Eelkõige ausus ja oma lubadustest kinnipidamine.

2) Mis on kindel märk, et ettevõttega ei tohiks koostööd kavandada?
Tänases infoühiskonnas on mitmeid võimalusi, kiireim neist on makshäirete ja võlgnevuste kontroll, kindlasti ei tohi ka ära unustada turu peal liikuvat infot.

3) Mis on 2013. aastal Eesti äris teistmoodi kui varem?
Ma arvan, et kõikides valdkondades sisendhinnad tõusevad, kuid väljamüügihinda on raske tõsta tänu tihedale konkurentsile. Tuleval aastal on kvalifitseeritud töötajaid üha raskem leida. Ees ootab ka palgasurve ning ehitussektoris mahud langevad, seega kõik peavad kõvasti pingutama.

Loe ka intervjuud Harjumaa edukaima firmaga

Posted in Uncategorized | Leave a comment

3 küsimust eduka ettevõtte juhile – PKC Eesti AS

PKC Eesti AS pälvis mullu Eesti ettevõtluse auhinna gaalal peapreemia. Juhtmeköidiseid ja ühenduskaableid tootev ettevõte on kahel järjestikusel aastal tunnistatud Äripäeva edetabelis ka Harjumaa edukaimaks firmaks. Uurisime edukalt ettevõttelt, kuidas enda ettevõtte usaldusväärsust tõestada ning milliseid märke partneri puhul kõige enam jälgida. Lisaks küsisime, milliseid muutuseid tulevaks aastaks võib ennustada?

Krediidiinfo küsimustele vastas PKC Eesti AS juhatuse esimees Ivo Volkov:

1) Millised on kõige tõhusamad vahendid  oma ettevõtte usaldusväärsuse tõestamiseks?
Tegevuste kvaliteet ja lubaduste pidamine. Kui vundament on paigas, siis on võimalik olla edukas pikas plaanis.

2) Mis on kindel märk, et ettevõttega ei tohiks koostööd kavandada?
Oluline on suhtumine ja nii öelda kahe jalaga maas olemine. Õhumüüjate ja kuu peale kippujatega pole põhjust oma aega raisata. Loomulikult on ettevõtte finantskäitumise ajalugu sama oluline.

3) Mis on 2013. aastal Eesti äris teistmoodi kui varem?
Ennustamine ei ole mu tugevamaid külgi. Aga usun, et järjest rohkem saab oluliseks pikaajaline vaade oma ärile ja tegevustele.

Loe meie blogist intervjuud Järvamaa edukaima ettevõtjaga ja intervjuud Ida-Virumaa edukaima ettevõtjaga

Posted in krediidipoliitika | 1 Comment

Ka arengule panustamine võib arvete tasumise unarusse jätta

Krediidiinfo võttis kokku Maksehäireregistri eelmise poolaasta andmed ja leidis, et ettevõtete maksedistsipliin vangub ning negatiivse krediidireitinguga firmasid on varasemast rohkem. See ei viita siiski külmadele tuultele siinses majanduses. Ettevõtted investeerivad varasemast enam, panustavad rohkem turundusele, suuremad riskid toovad ka maksmata arveid. 

Krediidiinfo maksekäitumise uuring hõlmab tegutsevaid Eesti ettevõtteid. Nendest 19% olid 2012. II poolaastal kõrge krediidiriskiga. Kui maksehäirete hulk äripartneritele püsis varasemal tasemel, siis maksuvõlgadega ettevõtete arv kasvas aastatagusega võrreldes 3,9%. Suurenesid nii maksehäirete kui maksuvõlgade summad.

neg_krediidirisk_2013

Statistikast võib järeldada, et ühtset trendi Eesti majanduses hetkel ei valitse. Paljudes valdkondades valitseb tugev konkurents, eduks tuleb ettevõtjail võtta varasemast enam riske. Kui on õnnestujaid, leidub ka ebaõnnestujaid. See kajastub ka maksekäitumises. Krediidiinfo kogemus näitab, et ka varem on aktiivse müügi, turuotsingute ja investeeringute ajal firmade maksekäitumine kannatanud.

Investeeringute jätkuv kasv
Tõnu Palm“Üldine trend on siiski majanduse kasvu taustal olnud Eesti ettevõtete finantsnäitajate mõõdukas paranemine: ettevõtete käibed ja kasumid on jätkanud kasvu, küll mitte 2011. aasta ülikiires tempos, kuid siiski,” analüüsis möödunud poolaastat Nordea peaökonomist Tõnu Palm.

Tema sõnul on pankade portfellides jätkunud viivislaenude osakaalu vähenemine, see näitab ka paranenud majanduskliimat, sest uusi viivislaenusid on vähem. Ettevõtete hoiused on jätkanud madalatest intressidest hoolimata kasvu. “Selle taustal eeldaks, et ka ettevõtete maksekäitumine jätkab kerget parenemist, ehkki sektorite osas võivad lahknevused olla. Määramatu väliskeskkond samas kutsub ettevaatlikkusele,” rääkis Tõnu Palm.

Palmi sõnul oli Eesti ettevõtete aga ka valitsemissektori investeerimisaktiivsus möödunud poolaastal erakordselt tugev. See upitas ka sisenõudlust.

Anu-Mall NaaritsLisaks muudele investeeringutele tegelevad ettevõtted taas tõsisemalt müügi ja turundusega. Turundusekspert ja Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naaritsa sõnul tundub loogiline, et kui hakatakse panustama turundusse, siis võib ettevõtete maksedistsipliin kannatada.

“Turundus on pikaajaline tegevus ja toob raha tagasi mitte homme ega ülehomme vaid aasta-paari pärast. Samamoodi on ekspordiga, kui ettevõte panustab ekspordi kasvatamisesse, siis võib minna aastaid kuni see sisse hakkab tooma. Kuid seni on ettevõttel spetsialistid palgal ja kulu suur,” tunnistas Naarits. Turundada ei saa natukene. Turundust tuleb näha terviklikult ja seepärast on Naaritsa sõnul turundusele kuluvad investeeringud päris mahukad.  

Väikefirmad müüvad läbimõeldumalt
“Viimasel ajal on üha rohkem just väikeseid firmasid erinevatest valdkondadest, kes tulevad turunduse- ja müüginõu küsima. Nüüd saadakse rohkem aru, et turundus on investeering, mis on vajalik järgmise arenguhüppe tegemiseks,” jagas Marketingi Instituudi juht oma kogemusi. Tema sõnul näitab ettevõtjate riskimeelsust kõnekas tõsiasi, et mullu loodi rekordiliselt palju uusi firmasid, ligi 19000.

Tõnu Palm Nordeast hoidus üldistustest, kuid sõnas, et osades majandusharudes võib täna täheldada väga kiiret investeeringute kasvu, samas väliskeskkonna väljavaade ei soosi käesoleval aastal kiiret kasvu ja ambitsioonikaid investeerimise plaane. “Euroala majandus on ju languses ja laienemine toimub tuginevalt reaalsetele vajadustele ja võimalustele.”

Ettevõtted teevad oma kasvuplaane seega konservatiivselt ja kaalutletult, samas uus kasv saab Palmi sõnul tulla läbi investeeringute konkurentsivõimesse. “See protsess on pidev, et püsida vormis. Osade harude jaoks on elulise tähtsusega hõivata ka uusi turge, milleks tuleb  investeerida. Kasumit ja käibekasvu näitavad sektorid kaasavad täna ka uusi töötajaid, tööjõunõudlust peegeldab ka kiirenenud palgakasv,” tutvustas Palm turuolukorda.

Anu-Mall Naaritsa sõnul on levinud arvamus, et hea toode müüb ennast ise. See ei kipu nii olema. “Tuleb täpselt plaanida, kuidas õige pakkumisega õige sihtrühmani jõuda. Osad arvavad, et neid teatakse niigi, kuid nüüd on küsimus, et miks ei saada uusi kliente. Viimasel ajal küsitakse aga rohkem, mida ma turundusse panustatud raha eest saan ja millal raha tagasi saan. Turundus on järjest enam mõõdetav,” selgitas Naarits

Posted in maksehäired, statistika | Leave a comment

Mida toob aasta 2013 Krediidiinfo kliendile?

veiko_2012_smallAasta alguses on aeg heita pilk ettepoole, et näha millised suundumused meie tegemisi mõjutavad.

Tänan siiralt kõiki kliente, kes osalesid rahulolu-uuringus ning hindasid meid ligi 98 protsendi ulatuses professionaalseks ja usaldusväärseks partneriks. Me ei võta seda iseenesest-mõistetavalt, vaid pingutame ka tulevikus teie usalduse nimel.

Saime väga asjalikke ettepanekuid uue veebikeskkonna e-krediidiinfo kasutusmugavuse parandamiseks ja asume neid ka järk-järgult ellu viima. Lisandunud on mitmed tööprotsesse lihtsustavad rakendused, nagu näiteks krediidiriskide jälgimine reaalajas ning lähiajal ka ettevõtete omavaheliste seoste visualiseerimine. Keskkonna arendustööd jätkuvad.

Milliseid trende näen Eesti krediidiinformatsiooni sektoris 2013. aastal?

Eesti krediteerimiskeskkond on jätkuvalt parem kui mujal Euroopas. Seda kinnitavad kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaalu püsimine 12-15 protsendi piirides, pankrottide arvu järsk vähenemine ning ettevõtete kasumite galopeeriv kasv.

- Turundus- ja krediidiinformatsiooni andmed integreeruvad. Kasvu jätkumiseks suundub tähelepanu targale turundamisele. Hoogsalt on kasvanud erinevate andmekogumite põhjal mudelite koostamine, mis võimaldavad teha kiireid turundus- ja müügiotsuseid.

- Vajadus positiivse registri järele. Seadusega sätestatud vastutustundlike krediidiotsuste tegemiseks on vaja nii negatiivse (maksehäirete) kui ka positiivse (kohustuste) registri infot. Kui laenuandja omab infot isiku kohustuste kohta, muutuvad laenuotsused kvaliteetsemaks ja sellest võidavad kliendid. Krediidiinfo on astunud esimesed sammud positiivse registri loomises.

Usun, et edasine kasumite kasv sõltub investeeringutest tehnoloogiasse, inimestesse ja arendustesse. Krediidiinfo poolt on tööriistad ja toetus selle saavutamiseks.

Soovin Teile jõudu ja läbimõeldud otsuseid alanud aastaks!

Veiko Meos
Krediidiinfo AS juhatuse esimees

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Mullu näitas parimat kasumlikkust finants- ja kindlustusäri

Ettevõtete elmise majandusaasta aruannete kokkuvõttest selgub, et 2011. aastal oli kõige kasumlikum finants- ja kindlustusalane tegevus, ettevõtlussektorite võrdluses järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kinnisvaraäri. Näitajaid paisutasid ka kriisijärgsed arvepidamismuudatused.

Krediidiinfo analüüsis ettevõtete aastaaruandeid ning uuritud finantsnäitajate põhjal saab öelda, et mullune aasta näitas tormilist kasvu. Eesti ettevõtluse käive kasvas üle 22%, kasumid kokku pea kolmveerandi võrra.

Kui vaadelda kasumite osa müügitulust, eristuvad selgelt “targad” ehk erialasel teadmusel põhinevad majandusharud, eriti selgelt finants- ja kindlustusvaldkonna äri. Mullusest müügitulust, mis aasta varasemaga isegi kahanes, moodustas deklareeritud kasum selles sektoris koguni 79%.

Millest aga nii kõrge näitaja? “Üldiselt paistab, et finantssektori 2011. aasta suur kasum oli enamalt jaolt raamatupidajate töö,” kommenteeris LHV panga majandusekspert Heido Vitsur.

Ta täpsustas, et esiteks oli finantsasutustel võimalik vähendada tuntavalt provisjone. Selline tegevus on pangandussektoris tavapärane: kriisi alguses provisjone suurendatakse ja riskide vähenemisel langetatakse. Kasuminumbrit paisutas ka Swedbanki Balti pankade tulemuse konsolideerimine. “Loomulikult oli mingi osa kasumi suurenemisel ka 2011. aasta majanduskasvul ja sektori teenustasudel,” lisas Vitsur.

Väga kõrge oli ka kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kasumlikkus – 39%. Sellesse sektorisse kuuluvad ärid, milles inimese ja teadmuse roll on reeglina väga suur, näiteks  advokaadi-, arhitekti-, reklaamibürood. Sektor tekitatav lisandväärtust kajastub ka kasumis.

Kinnisvaraarendajate ja –vahendajate näidatud kasum kujunes mullu käibest 30% suuruseks. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles numbrit kommenteerides siiski, et nii suur kasumlikkus ei tule kinnisvarafirmade igapäevatööst, sest parimad bürood suudavad tulemusliku töö puhul näidata marginaali, mis moodustab käibest viiendiku, kinnisvara korrashoiu firmade puhul kümnendiku.

“Võib öelda, et kindlasti kinnisvarasektor elavnes. Masu ajal tõmbasid turul tegutsejad kulud alla, nüüd uute suuremate tehingute puhul ei lähe suur osa käibest enam tegevuskuludest vaid kasumiks. Fakt on aga, et see on ajutine. Surve tegevuskulude suurendamiseks on tugev,” selgitas Sooman.

Soomani sõnul viivad kogu tegevusala keskmise üles väga suur hulk spekulatiivseid tehingutegijaid, samuti võis 2011. aasta numbreid paisutada erakorraline kasum, mida teeniti portfellis olevate varade ümberhindamisest. Pärast majandussurutist tehti taas ka suuri ja tulusaid kinnisvaratehinguid, nagu mõne kaubanduskeskuse müük.

2011. aastal teenisid müügitulult üle kümnendiku marginaali ka haldusfirmad (18%), põllumajandus- ja metsandusettevõtted (15%), energiafirmad (13%) ja info- ja sideettevõtted (12%). Kahjumis oli tervikuna mullu vaid majutus- ja toitlustussektor (-1,3%).

Kui töötlev tööstus näitas mullu 6,6% kasumit, siis teised kõige suuremate käibenumbritega majandusharud: hulgi- ja jaekaubandus (2,9%) ning ehitus (2,4%) olid viimastele aastatele kohaselt tagasihoidliku kasumimarginaaliga.

ASi Prisma Peremarket turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas selgitas, et näiteks jaekaubanduses on kahe kuni nelja protsendine kasum väga kõrge näitaja, milleni jõuavad vähesed. “Põhjuseks on väga tugev konkurents – inimesed igas maailma nurgas on hinnatundlikud ja kodupoodi on lihtsam vahetada kui kodupanka,” selgitas Lainas. Tema sõnul on tarbekaupade marginaalid tavapäraselt pisut kõrgemad kui toidukaubal.

2010. aastal juhtis kasumlikkuse edetabelit kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus (32%). Järgnesid finantssektor ja kinnisvaraäri. Kui 2010. aastal ei olnud meelelahutus- ja kunstiäris kuigi edukas, siis mullu moodustasid selle sektori kasumid 9% müügitulust. Kasvava ekspordi najal kahekordistasid kasumlikkust mahuka osa majandusest moodustavad transpordi- ja laondusfirmad. Kasumlikkus vähenes kommunaalfirmade ja haridusasutuste puhul.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Samal teemal: pressiteade

Posted in statistika | Leave a comment

Eraisikute krediidiregistri võimalikkusest Eestis

Kuigi tarbijakrediiti puudutav vastutustundliku laenamise põhimõte on seaduses eksisteerinud vähem kui poolteist aastat, kipub riik regulatsiooni juba muutma. Võlaõigus- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu on läbinud kooskõlastusringi.

Seaduse täpsustust arutati Krediidiinfo seminaril “Tarbijakrediit uute nõudmiste valguses”. Nordic Hotel Forumis tehti 31. oktoobri juttu krediidiandjate kohustustest ja eraisikute kohustuste ehk positiivse registri rajamise võimalikkusest Eestis.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõuniku Kristiina Kolli sõnul on selgunud, et mullu 1. juulil jõustunud regulatsioon Euroopa tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmiseks jäi liialt üldsõnaliseks. Nüüd soovib ministeerium vastutustundliku laenamise põhimõtet täpsustada.

“Enne lepingu sõlmimist peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust ja andma infot, et tarbija saaks otsustada, kas pakutav vastab tema vajadustele ja võimetele,” rääkis Koll. Tarbijakaitseametini on jõudnud aga mitmeid probleeme. “Pigem on krediidiandjaid, kes rõhuvad sellele, et tarbijal on kohustus anda teavet enda majandusliku olukorra kohta, kuid on jätnud kõrvale, et regulatsioon kohustab krediidiandjat ka infot koguma ja hindama.”

Kolli sõnul peaksid muudatused seaduse paremini tööle panema:

  1. ‘Krediidivõimelisuse’ mõiste defineeritakse kui võime krediit lepingus sätestatud tingimustel tagasi maksta;
  2. Täpsustatakse, et krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja varalisi kohustusi. Samuti maksekohustuste täitmist ja lisanduvate kohustuste mõju;
  3. Täpsustatakse krediidiandja kohustusi seoses tarbijalt asjakohase teabe küsimisega.

Lisaks tarbijalt saadud infole peavad krediidiandjad infot ammutama andmekogudest. Selleks on hetkel Krediidiinfo maksehäireregister, vähemal määral ka kinnistusraamatud ja ametlikud teadaanded.

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger rääkis seminaril, et laenuandjate kasutuses olevate andmete õige kasutamise korral on ka täna võimalik krediidiportfelli edukalt hallata. Maksehäireregister annab hea ülevaate inimeste maksekommetest, Krediidiinfo andmebaas aga ülevaate klienti puudutavatest ametlikest teadaannetest. Siiski saame inimese probleemidest ja riskidest teada, kui need juba kuhjuvad. Maksehäireregistrisse kantakse võlad vanusega üle 45 päeva.

Enamik eraisikuid on korrektsed ning nende kohta ei ole negatiivseid märkeid. “Inimesed, kes maksavad korrektselt, laenavad konservatiivselt ja täidavad tingimusi, jäävad seda tegema elu lõpuni, nende pealt on võimalik ressurssi kokku hoida,” selgitas ta. Õigesti peaks aga hindama tarbijaid, kes ei saa makseraskustega hakkama ja katavad vanu kohustusi uute suuremate laenudega, lisas Jäger. Pilti solgivad ka pettused.

Kuidas saavad firmad eraisikute olemasolevaid laene ja kohustusi piisava põhjalikkusega uurida?

Kohustuste ehk nö positiivset registrit Eestis hetkel ei eksisteeri. Selle loomise idee on aga järjest aktuaalsem. Ühelt poolt soovitab sellist andmekogu Maailmapank, teisalt on kohustuste registrid olemas paljudes Euroopa riikides.

Credit24 riskijuht Jaak Erm jagas seminaril oma Leedu kogemusi, kus seesugune register loodi juba mõned aastad tagasi. Tema sõnul on krediidiandjatel Leedus andmeid rohkem kui Eestis. Positiivne register on pärast loomist toonud kasu nii krediidiandjatele kui ka tarbijatele. Laenuandjad parandavad oma portfelli riskiastet, vähendavad nö hapude laenude osakaalu. Kliendid omakorda saavad rohkema info abil parema krediidireitingu.

Leedu krediidiandjate varasematel kõhklustel ei olnud alust. “Kogemus on kindlasti positiivne, võidavad kliendid, laenuandja omab rohkem infot ja otsused on kvaliteetsemad. Nüüd saab vältida olukordi kui klient ennast lõhki laenab,” rääkis Erm. “Meie ei võida ega kaota, kui teistel turuosalistel on parem või halvem portfell. Tegelikult võidetakse klienti turunduse ja intressiga.” Leedu positiivse registriga jagavad oma andmeid 13 krediidiandjat ja 4 liisingupakkujat. Tänaseks on registriga liitunud või liitumas ka suuremad pangad.

Seminaril esinenud advokaat Tarmo Friedenthal nentis aga, et positiivse registri loomine Eesti tänases õiguslikus raamistikus oleks keeruline. See andmekogu peaks sisaldama vähemalt andmeid tarbija isiku ja varasemate lepingute kohta, kajastama ka kehtivate kohustuste tingimusi. “Sellise andmekogu olemasolul saaks krediidiandja nõuetekohaselt krediidivõimelisust hinnata,” avaldas Friedenthal.

Esiteks tuleb arvestada, et mistahes andmed eraisikust tarbija kohta on isikuandmed, mille töötlemiseks peaks Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt saama tarbijalt täpselt formuleeritud nõusoleku. Teiseks tuleks kohustuste registri puhul arvestada krediidiasutuste pangasaladuse kaitsmise kohustusega.  Piirangu seab registri võimalikkusele ka võlaõigus, mille järgi saavad lepingu osapooled info avaldamist piirata.

“Kohustuste register saaks toimida vaid juhul, kui ta leiab laiapõhjalise toetuse krediidiandjate poolt ja mida rohkem andmeid on ja mida tõesemad nad on, seda paremini saab tegevuses juurutada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seda ka tõestada,” kõneles advokaat.

“Infotehnoloogiliselt on asi lihtne, kogu juura pool ei ole sellele järele tulnud,” väitis Alar Jäger. Tema sõnul on andmeid väga palju ning tulevik toob pigem selle, et iga kliendi kohta hakatakse koostama koondhinnanguid, mille teeb näiteks finantsinspektsioon. “Näiteks internetis X-tee kaudu saaks inimene ise panna oma andmeid juhtima, seda saab siis kontrollida ja jälgida, otstarbepäraselt hinnata,” avaldas Jäger arvamust.

Vaata ka:
Kristiina Kolli intervjuu Tarbijakrediidi seminaril
Tarmo Friedenthali intervjuu Tarbijakrediidi seminaril
Esinejate ettekanded

Posted in krediidipoliitika, taustauuring | Leave a comment