Krediidiinfo blogi

Ettevõtte krediidipõhimõtete väljatöötamisel ei tohi unustada, et lisaks riskide ja probleemide vähendamisele on krediidipoliitika põhiline eesmärk müügimahtude ja kasumi maksimeerimine.

Ettevõtted, kus kindel kord puudub, nõuavad tehingu tegemisel sageli ettemaksu. Nii on raske müüa, eriti olukorras, mil ostuhuviline võib suunduda konkurendi juurde, kes on paindlikum ega nõua igaühelt lepingut, mille allkirjastamiseks läheb tarvis juristi abi.

Paraku unustavad Eesti ettevõtted sageli, et lepingu sõlmimine peaks olema kliendile meeldiv. Kõige rohkem panustavad ettevõtjad krediidiküsimustes tegevustele, mida rakendada siis, kui klient arve maksmata jätab. Samal ajal kui leping inkassofirmaga on Eestis tavaline, panustatakse krediidieeskirjade väljatöötamisele märksa vähem. Kliendina uue teenusepakkuja poole pöördudes võib seesugune ülemäära range krediidipoliitika tunduda pigem ahistamisena. 

Müügi edendamiseks tuleb maksevõimelisele kliendile krediiti anda. Kui eeltöö tehtud ja taustakontroll kiire, läheb müük libedasti ja kliendi jaoks meeldivalt. Nii kaob vajadus juristide koostatud mahukate dokumentide järele.

Kindlad reeglid ja nende järgimine annavad ettevõtete müügiesindajatele enesekindluse töö tegemisel. Eestis on siiani tavaline, et müügimees suhtub uude klienti umbusuga ja tugineb krediidiotsuse tegemisel andmebaasi asemel näiteks kliendi väljanägemisele. Müüjate ja kliendihaldurite krediidipoliitika alane koolitamine, taustakontrolli ja krediidilimiitide automatiseerimine ning järjepidevus põhimõtete rakendamisel võimaldavad müüjatel keskenduda tähtsaimale – müügimahtude suurendamisele.

Väikefirmades on mõistetav, et kliendi tausta uurib ja krediidiotsuseid langetab vaid juhataja, kuigi tegelikult on need ülesanded täielikult delegeeritavad ning märksa efektiivsemalt tegutsevad need ärid, kus rutiinse taustakontrolliga saavad hakkama ka teised.

Lõpuks ei aita ju tehingu eest tasu saamisel paks ja põhjalik leping, sest võlg võib ikkagi tekkida. Kui aga ettevõte teab, mis kliendiga toimub ja milline on tema maksevõime, kui näidatakse välja korrektsust krediidireeglites, tekivad võlad harvemini ja jääb ära ülereageerimine ajutiste probleemide korral. Kindel krediidipoliitika aitab headele klientidele rohkem müüa ning kaitseb ettevõtet probleemide eest.

Mullu pankrotistus 623 ettevõtet, mida on pea 40% vähem kui 2010. aastal. Kuid paljudel juhtudel oli püsiv maksejõuetus mitme raske aasta tagajärg. Kui vaadelda ettevõtteid, kelle suhtes mullu pankrotimenetlus algatati, võib väita, et sel korral hüüdis õnnetus tulles ning püsiv maksejõuetus oli enamjaolt ette ennustatav.

Kõige selgemalt peaks makseraskuste ohule juba ettevõtte tegutsemise ajal viitama ettevõtte krediidireiting. Meie majandusuuringute juht Anne-Ly Otsa sõnul oli just mulluste pankrotistujate hulgas palju neid, kel juba mõnda aega reaalne tegevus ja seetõttu ka reiting puudusid. “Mingisugustki käivet näitas viimasel aastal vaid kuuendik pankrotistunutest, ülejäänud ei tegutsenud juba varem – pankrotini jõudsid kriisiaastatel vaevelnud firmad,” selgitas Anne-Ly.

Peatsele pankrotile viitas aruannete esitamata jätmine, sest enam kui kuuesajast firmast täitis seda kohustust mingilgi määral vaid 114. Nende ettevõtete müügitulu oli 2010. aastal 22 miljonit eurot.

“Keskmiselt on omakapital vähenenud viimasel aastal 96%, kahjum kerkib, laenukohustused ei vähene ja likviidsused on väga madalad,” loetles Ots tüüpilise pankrotistuva ettevõtte näitajaid. “Sisuliselt tegutsesid mullu pankrotini jõudnud teiste isikute varade arvelt ja 77% pankrotiettevõtetest oli veel üleval ka maksuvõlg riigi ees.”

Reiting näitab olukorda erapooletult
Kui siiski võtta vaatluse alla 2011. aastal maksejõuetuteks tunnistatud firmade krediidireitingud pankrotimenetlusele eelnenud ajal, mil firmad veel aktiivselt tegutsesid, selgub, et reiting oli hädade ennustamises suhteliselt täpne.

“Enamus ettevõtetest olid omal ajal reitinguga C; B; või BB. Need nõrgad reitingud anti neljale viiendikule nüüd pankrotistunud ettevõtetest,” selgitas Ots. “Vaid ühel ettevõtetest oli veel tegutsemise ajal reiting AA, kuid seejärel läks olukord kehvemaks ja viimastel aastatel reitingut firmale anda ei saanud.”

Anne-Ly Otsa sõnul võiks seega tõdeda, et tänane halb reiting tähendab, et kui ettevõte ei lähe kohe pankrotti, halveneb tõenäoliselt tema olukord siiski niipalju, et pankrot võib järgneda mõne aja pärast. Täna on kõik valdkonnad muutunud konkurentsitihedamaks ja hõlptulu lootus turul puudub, see tähendab, et imeväel tervenemisi Eesti äris napib.

Milline on ettevõtte krediidireiting ja kas firma esitab ikka korrektselt majandusaruandeid on oluline info – selle järgi saavad äripartnerid õigeaegselt hinnata partneri maksejõuetust. Eestis juhtub sageli, et raskustes ärid vinduvad enne lõplikku likvideerimist aastaid. Kui aga jälgida partneriga toimuvat, ei tule pankrot üllatusena ning suured kahjud jäävad partneritel kandmata.

Kui pankrotiuuringu järgi oli kõige rohkem maksejõuetusse langejaid 2009. aastal, siis mullu paranes olukord jõudsasti. 1000 ettevõtte kohta sattus mullu pankrotti keskmiselt 3,9. Anne-Ly Ots avaldas, et ka tänavu on pankrottide arvus toimunud väike langus, seda näitab ettepiilumisena koondatud kahe esimese kuu statistika.

Aasta algus on aeg, kus soovime kuulda häid sõnumeid ja saada kinnitust, et liigume õiges suunas.

Täname kõiki kliente, kes andsid meile just sellise positiivse laengu, osaledes kliendi rahulolu-uuringus. Saime Teilt väga kõrge hinnangu klienditeeninduse, toodete-teenuste ja keskkondade osas. Samuti palju väärtuslikku tagasisidet ja asjalikke ettepanekuid.

Tore on see, et 2012. aastal saame paljud Teie soovid kohe ellu viia ja pakkuda suuremat lisaväärtust kui kunagi varem. Krediidiinfo on kasvanud lihtsast andmevahendajast analüütiliste lahenduste pakkujaks ja juba lähikuudel saavad kõik tutvuda avardunud võimalustega uues ja innovaatilises e-krediidiinfo keskkonnas.

Millised tuuled puhuvad Eesti krediteerimismaastikul?

Võin julgelt öelda, et Eesti krediteerimiskeskkond on oluliselt parem kui mujal Euroopas. Selgelt on märgata kolme trendi: 

• Lihtandmed asenduvad analüütiliste lahendustega. Krediidiotsuste tegemisel väheneb käsitöö osa ja suureneb prognoosivate mudelite roll. Juba praegu tehakse aastas ligi kuuest miljonist infopäringust 90% innovaatiliste IT-lahenduste kaudu.
• Kasvab krediidi roll müügis. Kõrge krediidiriskiga ettevõtete arv on masu-eelsel tasemel, moodustades aktiivsetest Eesti ettevõtetest vaid 15%. Nii maksuvõlgade kui maksehäiretega ettevõtete arv väheneb ning paljud sektorid prognoosivad alanud aastal müügimahtude kasvu. 
• Suureneb nõudlus müügi- ja kontaktinfo järele. Müük piiratud ressurssidega tingimustes nõuab tarka juhtimist, mis põhineb üha enam andmetel ja nende analüüsil. Sihtrühmade, turuülevaadete ja teiste sama grupi toodete mahud kasvasid möödunud aastal 105%.

Krediidiinfo usub oma klientide edusse 2012. aastal ja omalt poolt anname Teie käsutusse parimad tööriistad selle saavutamiseks.

Jõudu ja julget pealehakkamist alanud aastal!

Veiko Meos
Krediidiinfo AS juhatuse esimees

Lõppenud aasta oli ehitusettevõtete jaoks raskustest välja rühkimise aeg ja kuigi ehitusmahud niipea buumitasemeni ei ulatu, võiksid need tulevikus siiski suureneda. Firmade andmete järgi teenis ehitussektor kasumit juba 2010. aastal, siiski kinnitavad asjatundjad, et eduni on veel pikk maa.

Eesti ettevõtete 2010. aasta majandusaruannete põhjal selgus, et enamik ettevõtteid lõpetasid 2010. aasta kasumis, kokku teenisid firmad 3,5 miljardit eurot kasumit. Kahjumis firmade arv ja kahjumisumma (1,7 miljardit eurot) vähenesid.

Meie analüüsist (pdf) selgus, et just ehitussektor oli üks, mille koondtulemust pärast paari aastat taas plussmärgiga tähistati. Kokku teenisid ehitusettevõtted 2010. aastal ca 34 miljonit eurot kasumit. Müügitulu siiski aasta varasemaga võrreldes kahanes. Sektorisiseselt on pilt kirju. 2010. aasta lõpetas 56% ehitusfirmadest (4824) plusspoolel ja 40% (3426) kahjumis – veel aasta varem oli kahjumi teenijaid kasumlikest äridest rohkem. See ei tähenda, et kõike roosiliseks võiks pidada.

Ehitusfirma Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens ütleb välja, et ei saa veel väita, et rasked ajad oleksid läbi. “Ehitussektor tervikuna kindlasti 2010. aasta lõpuks kinnisvara- ja majanduskriisist välja ei jõudnud. Suure osa turulolijate tegevuses puudus siis igasugune ratsionaalsus,” kommenteerib Pertens.

Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul möödus kriis suurte ja väikeste firmade jaoks erinevalt. Väikefirmad jõudsid miinusesse juba 2008. aastal, kuna suurtel läks masu alguses veel tänu buumiaegsetele objektidele hästi. “Tendents ongi selline, et suured ettevõtted tundsid raskusi ja tunnistasid kahjumit just 2010. aastal,” selgitab Peterson. Sarnane ajaline nihe oli möödunud aastal hinnakääride tekkimise ja probleemide põhjuseks. Pikaaegsed projektid koostati madalamaid hindu arvestades, kuid sisendhinnad kasvasid ja just peatöövõtjad tundsid kitsikust.

“2011. polnud kasumikogumise aasta,” ütleb Peterson. Täna tehakse töid sageli omahinna piiril. Petersoni sõnul on ühelt poolt tuntav hinnasurve, tõusevad nii materjalide, tööjõu kui energia maksumus, teisalt aga ei saa ehitusfirmad tellijalt suuremaid summasid küsida. Kuigi nõudlust justkui oleks, ei väljendu see ostudes, sest inimeste reaalsissetulekud on vähenenud. Elamuehitus on varjusurmas.

Masu hea küljena paranes firmade konkurentsivõime – kui varasemalt moodustas eksport ehitussektori tulust 3-4%, siis Petersoni sõnul viimati juba 12%. Eesti firmad suutsid oma turuosa Skandinaavias kasvatada. Eksport ongi osa ehitusfirmadest toetanud ja muutnud need teistest võimekamaks.

Ehitusmahud 2011. aasta lõpus suurenesid. Leidub neid, kes on suutnud ka oma äri kasvatada. Petersoni sõnul peavad ettevõtjad täna rohkem kaaluma, mida ja kuidas teha. Edu valem on parem juhtimine ja võime turgu laiemalt haarata, samas muutustega kohanedes. Ka Sven Pertensi sõnul leidub ettevõtjaid, kes on leidnud niši, milles tegutsedes on võimalik kasumit teenida.

Tumedad pilved ei ole kadunud. Näiteks Skanska EMV juht Andres Aavik hoiatab meedias tuleva aasta pankrotilaine eest ja probleeme kurdavad teisedki ehitajad. Turg on muutuses. “Probleemiks on olnud turu ebastabiilsus, tellija otsustamatus ja tellijaga koostöö puudumine ja riigi distantseerumine ettevõtjatest ning nende probleemidest,” nendib Sven Pertens. “Positiivse poole pealt võib nimetada märke ehitusturu korrastumisest nõrgemate ehitusfirmade ja ehitusest „õnneotsijate“ väljalangemise näol,” lisab ta.

Peterson tunnistab, et turg muutub ebaühtlasemaks, kuid väga pessimistlik siiski tuleva osas ei tohiks olla. “Ka järgmine aasta saab olema mingisugune ehitusmahtude kasv, ei usu, et midagi hullemaks läheks, samas ei teki ka märkimisväärset elavnemist” ennustab Peterson. Ehitajate suurem lootus on riigisektori tellimustel ja ka pankade analüüs näitab, et laenumahud kasvavad, samas teeb ettevaatlikuks just ebaselgus raha kättesaadavuse osas, samuti hinnatõus.

Jõuluaeg on kahtlemata online-kauplemise tipptund, kuid Kaupmeeste Liidu andmeil on ostud veebis sõltumata aastaajast järjekindlalt kasvanud – e-kaubanduse kliente on tänaseks enam kui 200 000.

Kuid internetis varitsevad ka ohud, mille suhtes ettevaatlik olla. Tarbijakaitseametile on tänavu teada juba 110 kaebust ja 606 järelepäringut, mis puudutavad e-kaubandust ja vautšeriäri. Just järelepäringud on aastaga tublisti sagenenud ja õige ongi, sest internetist ostes tuleks kindlasti kontrollida kaupmehe tausta.

Kaupa internetist tellides ei tea ostja täpselt, kellele raha maksab ja kas üldse pärast soetatu kätte saab. Krediidiinfo E-Seifi abil saab mugavalt uurida kaupmehe või vautšeriportaali majandustegevust, registristaatust, maksekombeid ja juhatuse tausta.

Pilgust Ettevõtte faktiraportile piisab, et jõulukinke ostes selgeks teha, milline kaupmees tegelikult on ning kas ta tegutseb korrektselt ja annab sellest ka aru. Müügitulu tõestab reaalset tegutsemist. Registristaatus aga näitab ega firma likvideerimisel või sootuks pankrotiseisus toimeta. Samuti tuleks olla valvas, kui selgub, et veebipoe juhatus on hiljuti vahetunud. Faktiraportist tunneb ära ka ebausaldusväärse võlgniku: e-ärid, mille maksekombed on taunimisväärsed ja kes on partneritele või riigile võlgu.

Erinevaid e-poode tekib rohkesti juurde ja ka kaob, nii ei saa ühtki keskkonda lõpuni usaldada. Tarbijakaitseamet tunnistab, et nendeni jõudvate internetikaubandust puudutavate kaebuste puhul ei saa ostja enamasti tellitud toodet kätte või esineb probleeme makstud raha tagasisaamisega. Ka riigiamet soovitab uurida kaupmehe tausta ja hoiatab eriti juhtude eest, kui kaupmehena tegutseb veebis hoopis eraisik, sest siis ei kehti tehingutele tarbijakaitse reeglid. Kindlasti soovitatakse ostlejatel hoida alles kõik ostuga seotud dokumendid.

Siiski leidub Eestis ka ridamisi eeskujulikke e-poode ja kupongivahendajaid, kellega jõulukinkide ostjail vähemalt toote kättesaamise osas probleeme ei esine. Kaupade internetist tellimine on mugav ja kiire võimalus, kuid pettumuse vältimiseks tasub enne ostu teha eeltööd. Järelvalve ja kontroll veebipoodide usaldusväärsuse üle on Eestis täna veel lapsekingades ja seetõttu peab tarbija info otsimisega ise vaeva nägema.

Kokkuvõtteks
Faktiraportist tasub vaadata järgmist:

• majandustegevust – kas ettevõte on esitanud aruandeid sh näidanud müügitulu viimaste aastate kohta;
• Äriregistri staatust – kas firma on likvideerimisel, pankrotis, kustutatud;
• maksekombeid – kas on kehtivaid võlgu riigi ees (maksuvõlgu) või teiste ettevõtete ees (maksehäireid);
• juhatuse ametisoleku aega – äsja vahetunud juhatus peaks valvsaks muutma;
• Ametlikke Teadaandeid – teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest ning mille tööd korraldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK).

Infot e-poodide kohta leiab ka E-kaubandusliidust ja Tarbijakaitseameti lehelt