Krediidiinfo AS, pangad ja laenuandjad asutasid Positiivse Registri

Positiivne register15. augustil 2016 kirjutasid Krediidiinfo AS, neli Eesti panka ning üheksa krediidiandjat alla Positiivse Registri asutamislepingule. Rahandusminister Sven Sesteri ja registri asutajate sõnul on register hädavajalik Eesti krediidituru korrastamiseks, kaitstes inimesi ülelaenamise eest ning aidates pankadel paremini oma riske hallata.

Pidulikul asutamislepingu allakirjutamisel osalenud rahandusministri sõnul peetakse taolist registrit 19 Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes. „Laen on vastuoluline asi, millest võib olla palju abi, aga ka palju pahandust. Kui saame hoiduda halbadest laenudest, võidavad sellest kõik. Loodan, et selle registri loomisega muutuvad nii laenu andmine kui ka võtmine vastutustundlikumaks.“

Positiivse Registri puudumist on Eesti nõrkusena välja toodud ka Maailmapanga raportis ning selle loomine on ette nähtud nii Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes kui ka tööplaanis. „Kui Positiivne Register saab erasektoris tehtud ja sellega liituvad meie olulised krediidiandjad, pole selle riiklikuks loomiseks enam vajadust,“ märkis Sven Sester.

Krediidiinfo AS tegevjuht Veiko Meos toonitas, et Positiivse Registri puhul pole tegemist mitte andmete kogumise, vaid andmevahetussüsteemiga, mille kaudu saavad lepingu sõlminud registri liikmed vahetada infot eraisiku laenukohustuste kohta. Igasugune infovahetus toimub ainult eraisiku nõusolekul infovahetussüsteemi X-tee kaudu. Nõusoleku küsimine toimub laenutaotluse esitamise ajal. Andmete kasutamisel ja töötlemisel arvestatakse kõikide isikuandmete kaitse regulatsioonidega.

Krediidiinfo ASi eesmärgiks on saada registri IT-pool tööle augusti jooksul ning aasta lõpuks võiksid juba esimesed finantsasutused tarbijatele teenust pakkuda. „Täna pole küll registriga liitunud meie suuremad pangad, kuid maailma praktika näitab, et neil võtavadki taolised uuendused rohkem aega. Loodame väga, et nemadki on kohe-kohe liitumas,“ lisab Meos.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu nendib, et Positiivse Registri asutamine on väga oluline krediidiasutustele, sest kui nende klientidel läheb hästi, läheb hästi ka laenuandjatel. Register aitab tema hinnangul kindlasti mõjutada laenuintresse, sest kui praegu saavad kõik kliendid pankadelt ühesuguste intressidega laene, siis heade ja halbade laenumaksjate eristumisel saab teha paremaid pakkumisi.

Positiivne Register on andmevahetussüsteem, mille kaudu registri liikmeks olevad krediteerijad saavad eraisiku nõusolekul vahetada infot tema laenukohustuste kohta. Positiivne Register on kasulik nii laenuandjale kui laenusaajale:

Kasulik laenusaajale Kasulik laenuandjale
MUGAVAM – Inimene ei pea enam tooma paberkandjal väljavõtteid teiste laenuandjate juurest. KORREKTSEM – Laenuandja saab täita seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise nõuet
TURVALISEM – Inimene on kaitstud lõhkilaenamise ja üle jõu käivate rahaliste kohustuste eest VASTUTUSTUNDLIKUM – Laenuandja saab veenduda inimese võimes oma laenukohustust täita
EETILISEM – Vähendab võlgnevusse sattuvate inimeste hulka TARGEM – Laenuandja krediidikahjud vähenevad
SOODSAM – Vähendab laenuintressi headele klientidele ÖKONOOMSEM – Laenuandja halduskoormus langeb

Positiivse Registri asutajad on Krediidiinfo AS koos Eesti pankade: AS LHV Pank, Bigbank AS, TF Bank AB, AS Inbank ja Finantsinspektsiooni litsentseeritud krediidiandjatega: AS LHV Finance, Bondora AS, BB Finance OÜ, Creditstar Group AS, Hüpoteeklaen OÜ, IPF Digital Estonia OÜ, Placet Group OÜ, Svea Finance AS ja OÜ Koduliising. Positiivse Registri andmekogusid vahendab Krediidiinfo AS.

Posted in andmed, taustauuring | Leave a comment

Kuidas aastaaruandeid omal käel analüüsida?


aastaaruande põhiaruanded 2016Aastaaruannete esitamise tähtaeg (30. juuni) on möödunud ja ettevõtted on oma värsked majandustulemused avalikustanud. Millele aga tähelepanu pöörata, kui Teie ees on koostööpartneri finantsandmed ja soovite omal käel saada kiire pildi ettevõtte käekäigust?

E-Krediidiinfost saab uued majandusandmed mugavalt kätte, kas juba tuttava Aastaaruande koopiana või lühiraporti “Aastaaruande põhiaruanded“ kujul. “Aastaaruande põhiaruanded“ on kompaktne ja soodne variant ettevõtte iseseisvaks analüüsiks, sest sisaldab kõiki aruandeid, tähtsamaid suhtarve ja trende.

Vaatame selle raporti põhjal, millist infot saab olulisematest näitajatest ise välja lugeda.

Põhi- ja kasvunäitajad

Esmase mulje ettevõttest kujundavad viimase aruandlusperioodi olulisemad näitajad nagu müügitulu (sh eksport), ärikasum, puhaskasum, varad, omakapital, rahavood, tööjõukulud ja töötajate arv. Kõigi näitajate puhul on oluline jälgida trendi – igasugused järsud muutused vajavad põhjendust ning on väärt lisakontrolli. Tähtis on ka ajakohane info firma tegevusvaldkonna kohta, sest ettevõtte hindamisel peaksite arvestama valdkonna eripäradega, näiteks sesoonsus.

  •  Müügitulu näitab ettevõtte suurust ja analüüsides tuleb vaadata selle dünaamikat viimastel aastatel – kas trend on olnud kasvava, kahaneva, hüpliku või stabiilse iseloomuga. Pane tähele! Ettevõtte heast käekäigust annab tunnistust stabiilne kasv
  • Ärikasum näitab, kui palju ettevõte teenis vaadeldaval  aruandeperioodil tulu oma tegevusest. Ärikasumist võidakse teha omanikele väljamakseid dividendide näol.
  • Omakapital on ettevõtte varade ja kohustuste vahe ja näitab, mil määral ettevõte on ise panustanud oma tegevusse. See on üks tähtsamaid näitajaid ettevõtte tugevuse hindamisel. Pane tähele! Väiksem omakapitali osakaal bilansimahus näitab, et ettevõttel napib vahendeid tagasilöökidele vastu pidamiseks ning viitab suuremale riskile. Mida kõrgem on omakapitali osakaal, seda kindlamalt võivad krediteerijad ettevõttesse suhtuda.  Pane tähele! Üldjuhul ei tohiks krediidikõlbuliku ettevõtte omakapitali osakaal olla alla 30% varade kogumahust.
  • Käibemaksukohuslase staatus on esimene indikaator, mis näitab, et ettevõttel on tekkinud suurem käive kui 16000 eurot ning annab kindlust nt alles alustanud ettevõtte suhtes.

Rahandussuhtarvud

Suhtarvud annavad vajalikku infot ettevõtte käekäiku iseloomustava kolme asjaolu kohta: likviidsus, võõrkapitali mõju ja rentaablus.

  •  Maksevõime kordaja näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Pane tähele! Üle 1,6 olev kordaja on hea näitaja. Mitterahuldav on näitaja, mis jääb alla 0,9
  •  Likviidsuskordaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades likviidseid ehk kergesti rahaks muudetavaid vahendeid. Pane tähele! Kui kordaja on suurem kui 0,9 – on näitaja hea, kui kordaja on väiksem kui 0,6 – on näitaja nõrk.
  •  Maksevalmiduse kordaja näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte konkreetsel ajahetkel suuteline kohe tasuma. Pane tähele! Hea näitaja on 0,2 kuni 0,4. Liiga kõrge väärtus näitab rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist.
  •  Raha laekumisvälde näitab, kui kiiresti ettevõtte kliendid keskmiselt arveid tasuvad ehk mitu päeva kulub keskmiselt väljastatud arvete rahaks muutmiseks. Pane tähele! Väga kiireks laekumiseks loetakse näitajat alla 10 päeva, normaalseks kuni 30 päeva. See sõltub suuresti tegevusalast, kuid tuleb silmas pidada, et pikk välde vähendab ettevõtte likviidsust ning tõenäosust raha laekumiseks, lühike aga võib pidurdada läbimüüki.
  •  Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Pane tähele! Näitaja ei tohiks olla suurem kui 0,7-0,8, sest siis on ettevõte liialt sõltuv võõrkapitalist.
  •  Ärirentaablus viitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale ärikulude mahaarvamist. Pane tähele! Mida kõrgem on näitaja väärtus, seda parem.
  •  Käibe puhasrentaablus näitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte puhaskasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Pane tähele! Hea näitaja on 5-10%, kuid see sõltub tegevusalast ja ettevõtte käibe suurusest – mida suurem käive ja mida kiirem varude käibesagedus, seda madalam võib olla puhaskasumi tase,

Bilanss

Ettevõtte finantsseisukorra aruanne hõlmab ettevõtte varasid (aktiva) ja nende soetamise allikaid: kohustusi ja omakapitali (passiva). Bilanssi süvenemisel saab määratleda ettevõtte üldist finantsseisundit ja likviidsust.

  • Raportis kasutatud bilansiskeem on hea alus maksevõime analüüsiks, sest varad on esitatud järjekorras kõige likviidsematest alates.
  • Selgemaks võrdluseks on soovitav vaadelda kirjeid ka protsendikujul osakaaluna bilansis.
    Pane tähele! Vaata, milline on varade ja kohustuste struktuur.
  • Bilansi trendianalüüs võimaldab märgata näitajate kasvamist või kahanemist, muutuste ulatust ning näitab, kas muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne annab ülevaate ettevõtte puhaskasumist või –kahjumist ja võtab nii kokku ettevõtte tegevuse tulemused. Kasumiaruanne seab vastavusse ettevõtte käibe selle saavutamiseks tehtud kuludega ja annab ülevaate ettevõtte äriplaani toimimisest. Pane tähele! Ettevõtet hinnates vaata ka, kas ülevaade tema kulutuste struktuurist on ootuspärane või mitte.

Rahavoogude aruanne

Edastab ülevaate ettevõtte rahaliste vahendite laekumistest ja väljamaksetest. Need on raportis rühmitatud eesmärgile vastavalt: äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevateks rahavoogudeks. Seega näitab rahavoogude aruanne analüüsijale, kust raha pärineb ja kuhu raha on kulunud, samuti rahade reaalset hetkeseisu. Selle põhjal saab teha järeldusi ettevõtte võimekuse kohta maksta dividende ja intresse. See raporti osa aitab hinnata ka ettevõtte väärtust.

Iga ettevõtte jaoks on oluline teha õiged krediidiotsused ja Krediidiinfo pakub igaühele sobiva lahenduse. Omal käel analüüsijale sobib selleks kompaktne raport „Aastaaruande põhiaruanded“. Kes aga soovib tutvuda juba analüüsitud andmetega, on sobivaks töövahendiks Krediidireitingu raport.

 

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Edukas ettevõte Cybernetica: teod on kõnekamad kui sõnad

CyberneticaEesti riigile mitmesuguseid IKT-lahendusi tootnud Cybernetica AS peab täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist oma igapäevatöö elementaarseks osaks. Ka Krediidinfo poolt ettevõttele antud kõrgeim krediidireiting näitab, et korrektsus pole nende puhul vaid sõnakõlks.

Cybernetica AS on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadus-arendusettevõte, mis on välja kasvanud 1960. aastal asutatud Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist. Taasiseseisvumisel jaotati instituut kaheks – valdkonna alusuuringuid hakkas tegema Tallinna Tehnikaülikool, arendustegevuse ja tootearenduse jaoks asutati aga Cybernetica AS. 2005. aastal said ettevõtte omanikuks selle võtmeisikud.

Täna on tegu väga mitmekülgse ettevõttega, mis arendab ja tarnib infoühiskonda toetavaid tarkvaralahendusi, valgusnavigatsiooni- ja telemaatikaseadmeid, mereseire- ja raadiosidesüsteeme laevaliikluse korraldamiseks ning on infoturbealane kompetentsikeskus. Ettevõttel on ka oma teadusüksus.

Kuigi esmapilgul võib Cybernetica tegevus tunduda keeruline ja nišivaldkonda kuuluv, on tegelikult nende töö tulemusega puutunud kokku enamik Eesti inimesi. Cybernetica on osalenud e-riigi lahenduste ehitamises – Cybernetica on välja töötanud internetihääletamise tehnoloogia, osalenud digitaalallkirja tehnoloogia loomises ning on X-tee autor. Samuti on nad panustanud ELi nõuetele vastava tolliinfosüsteemi ja teiste Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide loomisesse ning Eesti veeteede kaasaegsete navigatsiooniseadmetega ja politsei patrullautode sidetehnikaga varustamisse.

Samuti suunab ettevõte oma tegevusi ekspordile. Mitmeid lahendusi müüakse ka piiri taga, näiteks X-teed kasutab ka Soome rahvastikuregister ja sarnane andmevahetussüsteem on ehitatud teiste hulgas Namiibiale, Aserbaidžaanile ja Haitile; Cybernetica meresidesüsteeme kasutatakse näiteks Indoneesias, Malaisias ja Dubais.

Usaldusväärne finantskäitumine on tähtis

Pole kahtlust, et sellises valdkonnas ja rahvusvahelisel tasemel tegutsemine nõuab ettevõttelt täpsust ja korrektsust igal tasandil, muu hulgas finantside juhtimises. Seda, et Cybernetica ASi rahaasjad korras on, näitab neile Krediidiinfo poolt omistatud AAA-taseme krediidireiting ja Eduka Eesti Ettevõtte tunnistus.

Ettevõtte juhatuse esimehe Oliver Väärtnõu sõnul väärtustabki nende ettevõte igapäevatöös kõrgelt täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist. “Püüame neid väärtusi hoida kõikides oma tegevustes – selle hulka kuulub kindlasti ka korrektne finantskäitumine,” ütleb ta. “Usun, et selle saavutamiseks ei peaks mitte eraldi pingutama, vaid käsitlemagi seda kui enesestmõistetavat tegevusprintsiipi.”

Usaldusväärsus on Väärtnõu sõnul kogu IKT-valdkonnas äärmiselt oluline argument. “Seetõttu on tunnustus Eduka Eesti Ettevõtte märgise näol meie jaoks kahtlemata kasu toov. Usume siiralt, et teod on kõnekamad kui sõnad – Eduka Eesti Ettevõtte märgis järgib just seda põhimõtet ning aitab meil seda vajadusel edasi kommunikeerida,” ütleb ettevõtte juht. Ta lisab, et kinnitust ettevõtte usaldusväärsuse ja stabiilsuse kohta vajab Cybernetica näiteks mõnedel hangetel, kus osalemiseks on tarvilik ka tunnistus kõrge krediidireitingu kohta.

Fookuses välisturud ja eksport

Oma korrektsust ja usaldusväärsust on tulnud viimasel ajal järjest uutele klientidele tõestada, kuna Cybernetica on aktiivselt laienenud. “Oleme viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning suunanud oma fookust peamiselt välisturgudele. Kavatseme sama joont hoida ka sel aastal, tagades jätkusuutliku kasvu ning keskendudes oma tugevuste edasiarendamisele,” ütleb Väärnõu.

Kõige olulisema hinnangu Cybernetica tegevusele annavad Väärtnõu sõnul aga koostööpartnerid, kellega on neil aastate pikkune ja stabiilne kliendisuhe. “Meie jaoks on olulised jagatud väärtused ja üksteisemõistmine. Oleme äärmiselt tänulikud oma pikaajalistele koostööpartneritele, meie jaoks on just see peamine märk, et juhindume õigetest põhimõtetest.”

Posted in Uncategorized | Leave a comment

TOP 10 Eesti ettevõtet, kellel on otsesed majandussidemed Inglismaaga

Enamikku Eesti ettevõtteid Inglismaa plaan Euroopa Liidust lahkuda otseselt ei mõjuta, sest meie majandus on Suurbritanniaga vähe seotud. Vaid 531-l Eesti ettevõttel on omanikke Inglismaal ning 113 firma puhul asub tegelik kasusaaja Suurbritannias.

Eesti ettevõtetest 531-l on omanikke Suurbritannias, sealhulgas investeeritud põhikapital nendes ettevõtetes on 20,4 miljonit eurot. Kapitalimahutuse järgi on Suurbritannia suurim investeering Eesti ettevõtetest Glaxosmithkline Eesti OÜsse – 4,1 miljonit eurot. Järgnevad Seesam Insurance AS 3 miljoni, Remedia AS 2,9 miljoni, TREV-e Grupp AS 2,8 ja  Infracap Holding OÜ 1,4 miljoni euroga. 29-l Eesti holding-ettevõttel on filiaal Inglismaal.

TOP10 Suurbritannia investeeringuga Eesti ettevõtet kapitalimahutuse järgi

Brexit tabel-1

 

 

 

 

 

Allikas: E-Krediidiinfo.ee

Majandusaasta aruannetes on 1103 Eesti ettevõtet märkinud oma ekspordi sihtriigiks Inglismaa, mis asub ettevõtete eksportkäibe järgi sihtriikide seas üheksandal kohal.

Soome ekspordib 7554 ettevõtet kaupu ja teenuseid suurusjärgus 2,5 miljardi euro eest, Rootsi 2496 ettevõtet 2,4 miljardi, Venemaale 2134 ettevõtet 1,9 miljardi, Lätti 4367 ettevõtet 1,6 miljardi ning Leetu 2831 ettevõtet 1,3 miljardi eest. Suurbritannia ekspordimaht 1103 Eesti ettevõtte poolt on 504 miljonit eurot.

TOP10 Eesti ekspordi sihtriiki käibe järgi

Brexit tabel-2

 

 

 

 

 

Allikas: E-Krediidiinfo.ee

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Sadolini tootja: Kuldne märk mõjub idamaades hästi

Elena PastEDUKA EESTI ETTEVÕTTE LUGU

VIDEO intervjuu Akzo Nobel Baltics AS kommertsdirektori ja juhatuse liikme Elena Pastiga

Millega Akzo Nobel Baltics tegeleb ja kes on teie kliendid?

Akzo Nobel Baltics on ettevõte, kes tegeleb erinevate värvide, lakkide ja pinnakaitsevahendite toomise ja müügiga. Tootmisega tegeleme Raplas, aga müügiga päris laial territooriumil. Meie põhiturg on Baltikum, kuhu lisandub ka Ukraina, aga tehinguid oleme teinud Indiast Omaanini, Kasahstanist Venemaani. Meie kliendid on tegelikult kõik inimesed, kes omavad mingit värvitud pinda – toodame ju värve väga suures valikus: lae-, seina ja põrandavärve kuni tööstuslike spetsiifiliste seinakateteni. Akzo Nobel Baltics, mis on meie ametlik ärinimi ei ole laiemale üldsusele tuntud, külla aga on väga tuntud eriti ehitusringkondades, sellised nimed nagu Sadolin, Pinotex ja Akzo Nobel, mis on meie põhibrändid.

Akzo Nobel Baltics on viimased 15 aastat pälvinud Krediidiinfo kõrge reitingu, millega käib kaasas „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel. Missugune on Teie kogemus, kuidas olete seda tunnustus kasutanud?

Eduka Ettevõtte tiitel on üks osa meie terviklikust maailmapildist, mis tõendab, et need väärtused, mida inimesed meil loovad, on hästi ja heaperemehelikult hallatud ja arendatud. See on kinnitus, et oleme seda siiani teinud õigesti.

Oleme kasutanud Krediidiinfo reitingut päris palju nii kodu kui välismaal, eriti varasematel aastatel, kui meil oli rohkem ekspordi kliente päris eksootilistes piirkondades, siis oli alati väga hea panna ka muu dokumentatsiooni hulka „Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnistus ja eriti idamaades see mõjub hästi, kui seal on selline uhke kuldne tempel. See aitas võib-olla nii mõnegi tehingu saamisele kaasa.

Me oleme kasutanud seda ka oma emaettevõttele saatmiseks just nimelt selle poolest, et neil oleks kindel veendumus, et me majandame siin jätkusuutlikult ja seda hinnatakse kõrgelt. Aga me ise kasutame hästi tihti just oma klientide puhul taustauuringuteks ja vaatame, kas neil on reiting olemas ja missugune see parasjagu on.

 Millised on need peamised põhimõtted mida igapäevatöös arvestate?

Aastakümnete jooksul on jälgitud väga selgeid printsiipe – esimesel kohal on inimesed, sest inimesed on need, kes teevad tulemi ja Akzo Nobel Baltics on alati oma inimeste eest väga hoolitsenud. Teine tõsine prioriteet on olnud see kogukond ja keskkond, kus me elame, kellega suhtleme – meile on tähtis anda oma panus. Me oleme ju ikkagi keemiaettevõte ja olgem ausad ega keemiaettevõte ei ole kõige keskkonnasõbralikum ettevõtmine. Akzo Nobel Baltics on proovinud omalt poolt teha kõik selleks, et tootmine oleks nii tervislik ja nii keskkonnasõbralik, kui see olla saab. Kuid siiski tuleb leida tasakaal toodete keskkonnasõbralikkuse ja tehniliste tingimuste osas. Meil on olnud erinevaid toetusprojekte nii kultuuri, spordi kui ka muudes valdkondades ning oleme aastaid andnud välja kunstipreemiat. Saime sellel aastal ka „Kultuuri sõbra“ auhinna ja Raplamaa „Regionaalmaasika“ auhinna, mis näitab, et ka keskkond, kus me tegutseme, hindab meie panust. Need ongi hästi olulised kriteeriumid, mis on meile taganud eduka majandusliku hakkamasaamise ja jätkusuutlikkuse.

Vaata intervjuud videost:

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Tallinn Airport GH: edukus on oluline uute saavutuste jaoks

Tiit KeppEDUKA EESTI ETTEVÕTTE LUGU

VIDEO Intervjuu AS Tallinn Airport GH juhatuse esimehe Tiit Kepiga.

Millega Tallinn Airport GH tegeleb ja kes on teie kliendid?

Tallinn Airport GH tegeleb Tallinnas ja Tartus nii lennureisijate kui ka õhusõidukite maapealse teenindamisega, alates reisijate lennule registreerimisest, pagasi sorteerimisest ja lõpetades lennukauba ja -posti laadimisega. Tegeleme kõigega, mis lennureisijaid, pagasit, kaupa ja posti puudutab – ehk siis laadime, sorteerime ja arvutame lennuki optimaalseid õhus olemise tasakaalupunkte.

Teeme aastas rohkem kui kahe miljoni lennureisija elu lihtsamaks – aitame mugavalt lennata. Lennufirma ülesanne on lendamine, ülejäänud kõik on meie õlul –  registreerime reisijad, võtame vastu nende pagasi, kontrollime isiku-, reisi- ja lennudokumente. Vajadusel laadime lennukitele ja maha lennukauba ja lennuposti. Positsioneerime lennukid, koristame õhusõidukit, varustame seda joogiveega, koristame tualetid. Kõik muu, mis lennunduse juures vajalik on, seda me ka lennuettevõtetele tagame.

Meie kliendibaasis on üle 120 kliendi, kes kõik küll Tallinnasse ja Tartusse ei lenda, kuid meil on lepingud üle Eesti lendavate rahvusvaheliste suurvedajatega. Kui kellelgi peaks olema vajadus Tallinnas maanduda, siis meie oleme valmis neid teenindama.

Meie äri kõige suurem põhimõte ja alustala on kindlasti aus konkurents. Kuna hästi palju erinevaid maailma lennuettevõtteid käib sõna otsese mõttes meie käte vahelt läbi – me peame tagama kõikidele ühtse hinnastamispoliitika. See on meie põhimõte number üks. Põhimõte number kaks on lennunduses alati ohutus. Ja siit edasi sujuv ja meeldiv klienditeenindus, mida igaüks, kes Tallinna või Tartu lennujaamast läbi käib, võib omal nahal kogeda.

Tallinn Airport on juba pikka aega olnud kõrge reitinguga „Edukas Eesti Ettevõte“, missugune on teie kogemus, kuidas see päriselus töötab?

“Eduka Eesti Ettevõtte” märki oleme kasutanud oma kirja päises. Aga kui rääkida sõna otseses mõttes selle märgi kasutegurist, siis just paar kuud tagasi läks meil seda ka reaalselt vaja. Nimelt meie ettevõttes kasutatav õhusõidukite teenindamise tehnika on hästi-hästi kallis ehk siis kui terminali aknast välja vaatate ja näete tavareisija jaoks lihtsat sõiduautot, siis selline lennunduse jaoks ümber ehitatud sõiduauto võib maksta sadu tuhandeid eurosid.

Kui me hiljuti soetasime ühe 850 000 € maksva eritehnika, siis läks täpselt Krediidiinfo Reitingut vaja, tõestamaks, et meie ettevõttel puuduvad maksehäired ja me oleme hea maksevõimega klient. Meie jaoks on see oluline just suurte krediidiarvete puhul, et me ei pea liiga suuri summasid ettemakseks tegema – juba meie raamatupidamispõhimõtted ei luba korraga nii suurte summadega opereerida.

Meil on tulnud kord seda sertifikaati kasutada ka ühe suurema Jaapani lennuettevõtte lepingu sõlmimisel tõendamaks firma usaldusväärsust. Selline väike Eesti ja väike ettevõtte – see on väga oluline, et saab välispartnerile kergesti tõendada oma jätkusuutlikkust.

Kas ka teie ettevõtte töötajad on teadlikud sellest tunnustustest?

Ka meie töötajad on täiesti teadlikud „Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnustusest. Me kajastame seda tulemust alati ettevõtte siseveebis ja ka üldkoosolekul räägime töötajatele lähemalt kuldse märgi tagamaadest.

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnustus on meie edasiste saavutuste jaoks väga oluline.

Vaata intervjuud videost:

Posted in Edukas Eesti Ettevõte, reiting | Leave a comment

Kes on „Edukas Eesti Ettevõte“ ja mida see tähendab?

pilt-kes on edukas „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitliga tunnustab Krediidiinfo AS juba kümnendat aastat tublisid Eesti ettevõtjaid, kelle majanduslik seisukord on suurepärane (reiting AAA), väga hea (reiting AA) või hea (reiting A).

Krediidiinfo peaanalüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on kõrge reitinguga seotud „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel tugeva ettevõtte tunnus, mille puhul võib kindel olla, et tegemist on usaldusväärse koostööpartneriga, kes suudab edukalt majandada ja täita oma finantskohustusi.

AAA, AA ja A-klassi reitinguga ettevõtteid on Eestis vaid 18 protsenti kõikidest registreeritud äriühingutest.

Krediidiinfo reiting on ettevõttele antav koondhinne, mis võtab arvesse maksekäitumist ning  majandus- ja finantsnäitajaid. „Paljude suhtarvude risti-põiki läbi analüüsimine ja mitme aasta finantsandmete kõrvutamine lubab meil 98-protsendilise tõenäosusega prognoosida ettevõtte käitumist tulevikus,“ kinnitab peaanalüütik Ots, „Näiteks parimate klasside AAA või AA reitinguga ettevõtetest ainult üks tuhandest võib sattuda makserakustesse või pankrotti järgneva aasta jooksul.“

Kuidas firmad kasutavad „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitlit ja kuldset märki?

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel kui hea maksekäitumise ja finantstugevuse garantii, on ettevõttele suureks väärtuseks siis, kui firma soovib kaasata uut kapitali või osta kaupu-teenuseid krediidiga – tingimused on soodsamad ja koostööpartnerite ring laiem.

Paljud firmad kasutavad „Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnistust välispartneriga koostöölepete sõlmimisel või hangetel osalemisel, näiteks eriti populaarne on see ehitussektoris.

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitliga käib kaasas kuldne märgis, mida tunnustuse pälvinud ettevõtted kasutavad sageli oma kodulehtedel, visiitkaartidel, töökuulutustel, dokumentidel, e-kirja jalustes ja muul viisil firma igapäevases kommunikatsioonis.

Samuti on kuldse märgi abil kerge tõendada firma usaldusväärsust teistele ettevõtetele, kes otsivad võimalikku koostööpartnerit näiteks Eesti suurimast äriinfo andmebaasist E-Krediidiinfo.ee  – “Eduka Eesti Ettevõtte” kuldne märk koos kehtiva reitinguga on firma nime taga kohe näha.

„Eduka Eesti Ettevõtte“ tunnustusel on ka emotsionaalne pool näiteks ettevõtte töötajatele. Raamitud tunnistus kontori seinal annab kindlustunde ja sõnumi – töötad tugevas ja jätkusuutlikus firmas, millega kaasneb hea maine, kindel töökoht ja õigeaegselt väljamakstud palgad.

Oska vaadata kuldset märki!

Koostööpartnerit või töökohta valides on lihtsaim viis kindlustunde saamiseks jälgida, kas firma kodulehel või E-Krediidiinfo andmebaasis on firma nime taga „Eduka Eesti Ettevõtte“ kuldne märk.

Eduka Eesti Ettevõtte” kuldne märk  põhineb Krediidiinfo Reitingul, mis on välja töötatud rahvusvaheliste mudelite põhjal ning arendatud ja testitud Eesti majandusruumis viimase 20-ne aasta jooksul. Krediidiinfo garanteerib, et kõrge AAA, AA ja A reitinguga ettevõtted järgmise 12 kuu jooksul ei lähe pankrotti, ei jää võlgu ega teki muid probleeme.

Posted in Edukas Eesti Ettevõte, reiting, taustauuring | Leave a comment

E-Krediidiinfo on uuenenud – tutvuge võimalustega!

Meil on rõõm teatada, et neljapäevast (07.04) on Eesti suurim ja täpseim äriinfo andmebaas E-Krediidiinfo (www.e-krediidiinfo.ee) uuenenud disaini ja suuremate võimalustega. Uuenenud leht valmis koostöös agentuuridega  ADM ja Division. Kogu infomaht ja kõik teenused, mida olete juba harjunud kasutama, on kenasti säilinud. Muutunud on disain ja tulnud juurde uusi võimalusi.

*UUS DISAIN
Et luua meeleolu ja hingata ka virtuaalses maailmas loodusega ühes rütmis, muutuvad esilehe uued graafilised päisepildid edaspidi koos aastaaegadega. Näiteks kevad on kollane, suvi roheline, sügis oranž ning talv lumiselt helesinine. Paremini tulevad nähtavale värsked uudised ja teadaanded ning viimased blogi postitused.

otsikast

 

*OPTIMEERITUD VÄIKSEMATELE EKRAANIDELE
E-Krediidiinfo on nüüd mobiilisõbralik ja mugavalt kasutatav erinevate suurustega ekraanidel. Tõe huvides peab kohe ütlema, et siin kasutusmugavuse timmimine veel jätkub, kuid juba praegu on seda hea kasutada.

Screenshot_2016-04-08-10-34-15

*UUENENUD RAPORTITE VAADE
Raportite vaade on muutunud kompaktsemaks – firma põhiandmete kõrval on kohe nähtaval kõik raportid koos näidistega. Meie lepingulistele klientidele on endiselt tasuta „Seotud isikud“ ja „Kinnistud“, mille kiirviited  asuvad nüüd suurtel klahvidel firma andmete all.

kiirviited

Meie klientide lemmikteenus –  Ettevõtete Seire – on suurel roosal klahvil kergesti leitav ja annab kohe teada, kas firma on juba seiresse lisatud või mitte. Samuti on lehe üleval paremas nurgas väike otsingu kast, mis muudab uue otsingu mugavamaks.

seirejaotsing

Konto seaded, arhiivi ja arved, kontakti ja välja logimise leiate kui klikkate enda nime peal:

seaded-arhiiv-kontakt

*SOOME FIRMADE KREDIIDIRAPORTID REAALAJAS
Esmakordselt Eestis on nüüd Soome firmade krediidiraportid kättesaadavad reaalajas!

Raportid valmivad koostöös Soome juhtiva krediidiinformatsiooni pakkujaga Asiakastieto ja sisaldavad järgmist informatsiooni:

  • Ettevõtte kontakt- ja põhiandmed
  • Reiting
  • Soovituslik krediidilimiit
  • Maksehäired
  • esindusõigusega isikud
  • Hüpoteegid
  • Kuuluvus kontserni
  • Kolme viimase aasta bilanss, kasumiaruanne ja suhtarvud.

Soome ettevõtte otsimiseks tuleb otsingukasti parempoolses servas valida „Otsin Soome andmetest“ ja sisestada firma nimi. Raportid on ingliskeelsed ning  hea Eesti hinnaga – 24.53 eurot/tk.

Vaata näidist: http://www.krediidiinfo.ee/files/RAORFINI.pdf

*PIIRAMATU KASUTUSEGA PAKETID „PROFF-L“ JA „PROFF-XL“
E-Krediidiinfo tootevalikusse on lisandunud kaks uut paketiteenust „Proff-L“ ja „Proff-XL“, mille raames saab teha piiramatul hulgal päringuid kokku lepitud paketitasu eest. Uute kasutajate lisamine on tasuta ja kasutajate arv ei ole piiratud!

Pakettide rikkalik ja hästi visualiseeritud infokooseis ilmub otse ekraanile ja sisaldab järgmist infot:

  • Ettevõtte kontakt- ja üldandmed
  • Maksehäired (kehtivad ja lõpetatud)
  • Maksuvõlad (hetkeseis ja ajalugu)
  • Tasutud maksud ja dünaamika
  • Finantsnäitajad ja trendid
  • Seotud isikud (kehtivad ja kehtetud) ja nende ohumärgid /uus!
  • Tegelikud kasusaajad
  • Ametlikud teadaanded
  • Meediakajastused
  • Seotud kinnistud

*OOTAME TAGASISIDET
Soovime pakkuda Teile parimat kasutajakogemust ning ootame tagasisidet, mida me oleme teinud hästi või mida saaksime teha veelgi paremini. Sisse loginud kasutajana märkate lehe all ääres lillat ikooni „ANNA TAGASISIDET“.  Oleme ette tänulikud, kui jagate meiega oma emotsioone, mõtteid ja ideid uuenenud keskkonna kohta.

anna tagasisidet

 

Kui tekib küsimusi, pöörduge julgesti kas oma personaalse kliendihalduri või klienditoe 665 9604 poole. Vaatame koos uue keskkonna üle!

Soovime sujuvat kasutamist!
Krediidiinfo klienditugi 665 9604

Posted in taustauuring | 1 Comment

Möödunud aasta pankrotistatistika on Estonian Airi nägu

Estonian_Air_Embraer_ERJ_170_Ates Juba kuus aastat on Eestis pankrottide hulk vähenenud. Krediidiinfo värskelt koostatud pankrotiuuringust selgub, et 2015. aastal kuulutati Eestis välja 376 äriühingu maksejõuetus, nendest pankrotini jõudis 147, ülejäänud menetlused raugesid. Kui aga möödunud aasta pankrotistatistikas põhjalikumalt järge ajada, saab selgeks, et oma tugeva pitseri sellele jättis Estonian Air.

Esiteks sai Estonian Airi pankrotistumine suurima tähelepanu osaliseks. Lisaks oli tegu ka kõige suurema ja olulisemaga pankrotistunud ettevõtetest.

Rahvusliku lennukompanii hääbumisele on eestlased kaasa elanud juba mitu aastat. Viimati lõpetas Eesti riigile ja SAS Grupile kuulunud lennufirma kasumiga aasta 2005, kuid sellele järgnesid aasta-aastalt kuhjuvad kahjuminumbrid, juhivahetused ja saatuslikuks saanud rahasüstid Eesti riigi poolt. Kokku tegi valitsus lennukompaniisse viis rahasüsti umbes 130 miljoni euro väärtuses – ilma vajaliku Euroopa Komisjoni riigiabi loata. 2013. aastal alanud uurimine kulmineeruski mullu novembris. Estonian Airi juhatus otsustas suure meediakära saatel 8. novembrist äritegevuse lõpetada, põhjuseks Euroopa Komisjoni otsus, et saadud riigiabi oli ühisturuga kokkusobimatu ja tuleb omanikule tagastada. Kapitali tagasimaksmiseks aga kehval järjel firmal jõudu ei jätkunud. Lennufirma viimane lend toimus veel 7. novembril. Harju Maakohus kuulutas Estonian Airi pankroti välja 29. detsembril.

 

Lennukompanii nihutas pankrotistatistikat

Veel 2012. aastal teenis Estonian Air 91,5 miljonit eurot müügitulu ning vedas 890 tuhat reisijat, seega oli lennufirma suurim 2015. aastal pankrotistunud ettevõte. Mullu pankrotistunud ärid olid viimasel tegevusaastal teeninud kokku 197 miljonit eurot müügitulu, kolmandik sellest tuleb kirjutada Estonian Airi arvele. Tüüpiline pankrotiettevõte oli endiselt mikro- või väike-ettevõte (53% pankrotistunud äriühingutest) või lausa majandustegevuseta keha (27%).

Eriline oli rahvuslik lennufirma ka muus. Estonian Air on majandusaruandeid esitanud korrektselt, kuid näidanud teistest pankrotiettevõtetest kehvemat seisu. Lennufirmal oli teistest märksa rohkem varasid, kuid ka kohustusi. Aktiva osas kergitas Estonian Air pankrotistunud ettevõtete keskmist olemasoleva raha ja finantsinvesteeringute summat 6 korda, käibevara 1,6 korda, materiaalse põhivara väärtust pea 3 korda ja põhivara kokku 1,8 korda. Lennufirma tõttu oli pankrotiettevõtete passiva 1,7 korda suurem, laenukohustusi 2,3 korda ja muid kohustusi kokku 2,2 korda rohkem kui Estonian Airi arvestamata olnuks. Pankrotistunud äriühingute võlgades oli laenude osatähtsus mullu pea kolm korda suurem, kui 2014. aastal, kuid ka siin moodustasid suurema osa Estonian Airi laenud.

Kui üheks pankrotiohus ettevõtte tüüpiliseks tunnuseks on maksehäired ja maksuvõlg, siis Estonian Air oli riigiettevõttena oma tegevusaja vältel korrektne maksja. Ka tegutses lennundusettevõte aktiivselt lõpuni välja, teenides viimastel tegutsemisaastatel omanikele kahjumit (2012 – 51,5 milj eurot; 2013 – 81, milj eurot; 2014 – 10,4 milj eurot). Estonian Airi kahjum moodustaski pankrotistunud ettevõtete kogukahjumist koguni kolmveerandi.

 

Negatiivne omakapital

Mullu pankrotistunud ettevõtete keskmise omakapitali näitaja oli kehvem kui varasematel aastatel ehk -121 tuhat eurot. Kui Estonian Airi näitaja kõrvale jätta, oli ülejäänud pankrotistunud ettevõtete keskmine omakapital +76 tuhat eurot ehk hoopiski positiivne.

Estonian Air paistis ka varasemalt silma negatiivse omakapitali poolest (2014 – 31 milj eurot; 2013 – 23 milj eurot). Tavapäraselt on negatiivne omakapital selgemaid märke suurtest raskustest. See tähendab, et kahjumid on kuhjunud ning pankroti korral võlausaldajatel summaarselt midagi tagasi saada ei ole. Sellise omakapitaliga ettevõtetele on Äriseadustikus ette nähtud sundlikvideerimine, kuid Estonian Air lootis restruktureerimisplaani heakskiitmisele Euroopa Komisjoni poolt, mille järel plaanis riik suurendada ettevõtte omakapitali 41 miljoni euro võrra ja viia kapitaliseerituse seadustega kooskõlla.

 

Kehv reiting ennustas probleeme

Krediidiinfo reiting näitab enamiku pankrotifirmade riskantsust juba aastaid enne pankrotti. Kui ettevõttel on reiting pikemalt määratlemata ehk U, on maksejõuetuseni triivimise tõenäosus päris suur. Riskantne on ka reiting C ja keskmisest riskantsemad B ja BB reitinguga ettevõtted. Estonian Airi reiting on viidanud ohule juba aastaid: 2011. aastal oli lennukompanii reiting BB; 2012. aastal C; 2013. ja 2014. aastal B.

Kuigi reiting ja finantsnäitajad tunnistavad Estonian Airi pikka virelemist, on lennufirma elus hoidmine ka teisalt mõistetav. Riik on soovinud tagada, et Tallinnal oleksid otseühendused Euroopa sihtkohtadega. Peaminister Taavi Rõivas on kommenteerinud, et arvestades meie turu väiksust ja konkurentsi, peame maksumaksjatena oma lennufirmale aastas umbes 10–20 miljonit eurot peale maksma. Estonian Airi puhul loodeti viimse hetkeni riigiabi seaduslikkusele ning firma uue restruktureerimiskava alusel plaanis lennukompanii 2017. aastaks kasumisse jõuda.

Kokkuvõtteks oli 2015. aasta suurim ja enim kõneainet pakkunud pankrot märgilise tähtsusega. Kuid rahvusliku lennukompanii lugu ei ole veel läbi. On ju loodud uus lennufirma Nordica, mille õnnestumised ja ebaõnnestumised pea sama palju vastukaja tekitavad. Samuti võib AS Estonian Airi pankrotiprotsess kesta veel aastaid. 11. jaanuari seisuga oli Estonian Airile nõudeid esitanud 155 võlausaldajat kogusummas 128 miljonit eurot. Ettevõttel oli varasid aga hinnanguliselt vaid 11,4 miljoni euro ulatuses.

Posted in pankrot, reiting, statistika, taustauuring | Leave a comment

Tööstus hädas kerkivate sisendhindadega

Möödunud aasta teises pooles tõusis suurima maksuvõlaga sektoriks Eestis tööstussektor. Kogu maksuhaldurile võlgu oldavast summast moodustab mäetööstuse ja töötleva tööstuse osa rohkem kui veerandi. Tööstusettevõtted tunnistavad, et just sisendhindade surve, nagu naabritest kõrgemad energiahinnad ja palgakulu kasv, on vähendamas mitmel juhul meie tööstuse konkurentsivõimet.

Krediidiinfo värskest Ettevõtete maksekäitumise uuringust selgub, et üldjoontes on Eesti ettevõtete maksekäitumises viimase paari aasta jooksul vähe muutusi. Negatiivse krediidihinnanguga ettevõtete osakaal on küll veidi suurenenud, aastaga 10,7 protsendilt 12,8 protsendini, kuid see on ootuspärane tase.

Muret teevad pigem märgid tööstuse kui majandusele väga olulise sektori hoo raugemisest. Tööstusettevõtted on suured tööandjad, mille probleemid mõjutavad paljusid – viimaseks näiteks 500 inimese koondamine Viru Keemia Grupi poolt.

Mäetööstuse ja töötleva tööstuse ettevõtetest on negatiivse krediidireitinguga 16%. Kui maksehäirete ehk tarnijatele võlgnevuste poolest ei kerki tööstus esile, siis maksuvõlgadega on teisiti. Maksuametile võlgu olnud ettevõtete osa sektoris on kasvanud 9,4 protsendini ning maksuvõla summa kasvas aasta tagusega võrreldes 91%. See kasv tulenes tööstuse olulisematest alamsektoritest: toiduainete tootmine, puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Nendel aladel on kasvanud ka võlgadega ettevõtete hulk ning maksuvõla summat ei paisuta üldjuhul vaid üksikud võlgnikud. Tootjate esimesi raskusi oli märgata juba 2015. aasta esimesel poolel.

mvsumma2016

Valio Eesti ASi tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on maksuvõlgade tekkimisele üldjuhul kaks võimalikku põhjust – suured vead rahavoogude juhtimisel või alla ootuste majandustulemused ja sellest tingitud rahapuudus. “Tänaseid näitajaid arvesse võttes järeldan pigem viimast,” kommenteerib Solovjov toidutootjate maksuvõla kasvu.

Toiduainete hinnad on märkimisväärselt langenud, millele osutab ka toiduindeksi alanemine, ning see on hakanud avaldama mõju kasumile. „Kõik märgid näitavad seda, et madal hinnatase püsib ning konkurents toidusektoris kasvab veelgi. See on trend, mida näeme kõikide eelduste kohaselt globaalselt, mitte ainult kohalikul turul,“ ennustab Solovjov. “Samal ajal on aga peamine kuluartikkel – töötasud – madala töötuse taseme poolt tekitatud palgasurve najal kasvanud,“ analüüsib ta.

Just sisendhindade kasvu pitsitav mõju on ka teiste tööstusettevõtete esindajate hinnangul peamine majandus- ja makseraskuste põhjus.

Suure haavapuitmassitootja Estonian Celli suurimaks probleemiks on elektri kõrge hind. Estonian Celli finantsdirektori ja juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul mõjutab see oluliselt kasumlikku tegutsemist. „Nõudlus ettevõtte toodangu järgi on 20-25% suurem tänasest tootmisvõimsusest. Kuid tootmisvõimsuste ja seeläbi ka ekspordimahtude kasvatamist piiravad tehase käivitusjärgsel perioodil enam kui kahekordistunud energiatariifid, mis on tõusnud ennekõike riigi poolt lisatud maksude tõttu,“ räägib Lahe.

„Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu, mis aastasummades moodustavad vastavalt 1 ja 2 miljonit eurot on ka peamised tegurid, mis ettevõtte konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse rahvusvahelistel eksportturgudel ohtu seavad,“ nendib Lahe.  Kogutariifide võrdluse alusel maksis energiamahuka tootmisega ettevõte Eestis elektri eest 4-6 miljonit eurot aastas rohkem kui sama tarbimismahuga elektritarbija Austrias, Soomes, Saksamaal või Rootsis.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on ka selles sektoris surve ettevõtjaile tugevnenud. On neid, kel läheb varasemast kehvemini, siiski ka neid, kel läheb hästi, nagu puitmaterjalide või betoonelementide tootjad.

„Meie peamine mure on kogu aeg toormeprobleem ehk see, et meie sisendhinnad on kallimad kui naabrite juures,“ räägib Rebane. „Keskkonnatasud ja maavarade kaevandamisõiguse tasud on suuremad, näiteks Lätiga on vahe kohati 6–8 kordne. Kadunud on soodustused diiselkütusele. Enam ei tohi kasutada erimärgistatud kütust tehase territooriumil, ehitusel või kaevanduses, sellest aastast kadus ka soodustuse võimalus kütmiseks. See kõik teeb kütuse kolmandiku võrra kallimaks. Samuti on maksude tõttu elekter suurettevõtetele naabritest kallim, palgasurve kasvab järjepidevalt,“ nendib Rebane. Kõik see avaldab tööstusele mõju ning toota on järjest kallim.

Kuigi sisendhinnad on probleemiks juba pikemat aega, tõusevad need järjepidevalt, nt tõstis riik ka eelmisel aastal ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasu 5% võrra. Rebase sõnul aitaks sektori ettevõtete käekäiku parandada riiklike tasude ja maksude ülevaatamine, mõned tasude tõusud tuleks tagasi võtta.

 

Päästev eksport

Enno Rebase sõnul läheb ehitusmaterjalide tootjatest hästi neil, kellel õnnestub eksportida. „Norras ja Rootsis ehitatakse nii palju, et vajalik on ehitusmaterjale importida. See avab võimalusi ka Eesti tootjatele,“ analüüsib Rebane. „Ehitusmaterjalide tootmine sõltub ka ehituse olukorrast ja selles osas ootame Euroopa fondide uut kasutuselevõttu. Näiteks teede täitematerjalide segmendis oleks väga vaja, et suured ehitusprojektid taas hoo sisse saaksid.”

“Selge on see, et kõigile tootjatele pikas perspektiivis koduturuturul ruumi ei jätku ning edu võtmeks saab ekspordivõimekus,” räägib Maido Solovjov toiduainete tootmisest. “Kuna koduturg ei saa märkimisväärselt kasvada, siis tuleb oluliselt tõsta ettevõtete ekspordivõimekust nii lähiriikidesse kui ka kaugematele turgudele. Eksporturgudel on väga keeruline, kuna pea kõikides ELi riikides on võimekus toota tooteid rohkem, kui koduturg tarbib ning kõik otsivad oma võimalusi ekspordiks. Keegi Meid ei oota. Positiivne on aga see, et  maailmaturud on suured ning iga väike võit muudelt turgudelt on Eesti väiksuse juures suureks abiks.“

Kokurentsi tihenemist nii Euroopas kui Aasias tunneb ka Estonian Cell. Kasvu toetamiseks peaks ettevõte finantsdirektori Siiri Lahe sõnul leidma just võimalusi energiamaksude alandamiseks. Puitmassitootja jätkab avalikku selgitustööd tööstuse arengut mõjutava mittekonkurentsivõimeliste energiatariifide probleemi teadvustamiseks ja lahendamiseks.

Posted in andmed, maksehäired, statistika | Leave a comment