Kõigile ettevõtetele, kes tahavad krediidijuhtimisel valmisanalüüside kasutamise asemel oma klientide või konkurentide andmeid ise analüüsida, pakub Krediidiinfo sellest kevadest uut toodet. „Aastaaruande põhiaruanded“ on raport, mis sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja suhtarve.
Aastaaruandega võrreldes on see märksa kompaktsem ja soodsam võimalus. Krediidijuht, kes eelistab valmis-analüüside asemel ise õigete krediidiotsusteni jõuda, saab uuest raportist kogu vajaliku info. Esitame väikse abimehe, kuidas seda kasutada.
Põhi- ja kasvunäitajad
Esmase kiirülevaate ettevõttest annavad analüüsijale viimase aruandlusperioodi olulisemad näitajad.
Jälgi võrdlust varasemaga, et näha, kas ettevõte kasvab või kahaneb. Tähtis on ka ajakohane info firma tegevusvaldkonna kohta, sest ettevõtte hindamisel peaksid arvestama valdkonna eripäradega. Vajadusel võrdle uuritavat ettevõtet 2-3 konkurendiga.
Käibemaksukohuslase staatus on aga märgilise tähtsusega, sest näitab reaalset käibega tegutsemist ja annab kindlust nt noore ettevõtte kohta.
Rahandussuhtarvud
Finantsanalüüsi peamine tööriist võimaldab võrdlusi ettevõtte bilansi ja kasumiaruande rahaliste näitajate vahel. Suhtarvudele hinnangu andmiseks tuleks analüüsijal hinnata neid dünaamikas ja üldtunnustatud hindamiskriteeriumitega. Suhtarvud annavad vajalikku infot ettevõtte käekäiku iseloomustava kolme asjaolu kohta: likviidsus, võõrkapitali mõju, rentaablus.
Maksevõime kordaja näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi.
- Saadakse käibevarade jagamisel lühiajaliste kohustustega.
- Uuri, kas kordaja jääb üle 1,6 – see on hea näitaja. Mitterahuldav on maksevõimekordaja, mis jääb alla 0,9. Kui maksevõime kordaja on liiga madal (mõnda liiki käibevara on liiga vähe või võlg liiga suur), võib firmal tekkida raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Kui väärtus liiga kõrge, võib olla tegemist ülemäärase investeerimisega käibevarasse või on ettevõttel probleeme lühiajalise krediidi saamisega. Konkreetse kordaja peamine puudus on, et see ei võta arvesse käibevara struktuuri.
Likviidsuskordaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades likviidseid vahendeid
- Kordaja on saadud käibevara ja varude vahe jagamisel lühiajaliste kohustustega.
- Kui kordaja on suurem kui 0,9, on näitaja hea, väiksem kui 0,6 – nõrk. Kui kordaja on maksevõime kordajast märkimisväärselt madalam, viitab see suurele sõltuvusele varadest (kui tegemist on jaekaubandusettevõttega, siis peetakse viimast normaalseks).
Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse võõrvahenditega.
- Kohustuste jagamisel kogu varade hulgaga saadav näitaja ei tohiks olla suurem kui 0,7-0,8, sest siis on ettevõte liialt sõltuv võõrkapitalist.
Ärirentaablus viitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale ärikulude mahaarvamist.
- Mida kõrgem on näitaja väärtus, seda parem.
Lisaks sisaldab raport ka käibekapitali suurust ehk ettevõtte likviidsete varade reservi; maksevalmiduse kordajat (hea näitaja on 0,2 kuni 0,4) ja raha laekumiväldet. Varade ringlust iseloomustab aktivate käibesagedus. Rentaablusnäitajad annavad infot ettevõtte kasumlikkuse kohta.
Bilanss
Bilanss hõlmab ettevõtte varasid (aktiva) ja nende soetamise allikaid: kohustusi ja omakapitali (passiva). Bilanssi süvenemisel saad määratleda ettevõtte üldist finantsseisundit.
- Bilanss on hea alus maksevõime analüüsiks, sest varad on esitatud järjekorras kõige likviidsematest alates.
- Selgemaks võrdluseks saab analüüsija andmeid vaadelda ka protsendikujul osakaaluna bilansis. Pane tähele, milline on varade ja kohustuste struktuur!
- Bilansi trendianalüüs võimaldab märgata näitajate kasvamist või kahanemist ja muutuste ulatust.
Oluline on jälgida, et ettevõttel oleks piisavalt likviidseid varasid, et vajadusel kiirelt reageerida (näiteks katta lühiajalisi kohustusi). Võõrvahendite osakaal ei tohiks olla muutunud liiga kõrgeks võrreldes omavahenditega.
Kasumiaruanne
Kasumiaruanne annab krediidijuhile ülevaate ettevõtte puhaskasumist või –kahjumist teatud perioodil ja võtab nii kokku ettevõtte tegevuse tulemused. Kasumiaruanne seab vastavusse ettevõtte teatud perioodi käibe selle saavutamiseks tehtud kuludega ja annab ülevaate ettevõtte äriplaani toimimisest. Ettevõtet hinnates vaata ka, kas ülevaade tema kulutuste struktuurist on ootuspärane või mitte ja leia kitsaskohad, mille peale on liiga palju kulutatud. Kuna kulurühmad võivad tegevusalade lõikes olla erinevad, tasub võrdluseks kõrvale võtta 2-3 konkurendi andmed, et näha ettevõtet laiemas plaanis. Näiteks hulgimüügiga tegeleval ettevõttel on kulurühm “Kaubad,toore,materjalid ja teenused” suur just tegevusala tõttu. Uurida tasub veel, kuidas aasta-aastalt on ettevõtte näitajad muutunud. Käibe kahanemise puhul tuleks jälgida, et ka kulud (nt tööjõukulud) kahaneksid samas tempos.
Rahavoogude aruanne
Edastab ülevaate ettevõtte rahaliste vahendite laekumistest ja väljamaksetest. Need on raportis rühmitatud eesmärgile vastavalt: äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevateks rahavoogudeks. Seega näitab rahavoogude aruanne analüüsijale, kust raha pärineb ja kuhu raha on kulunud. Selle põhjal saad teha järeldusi ettevõtte võimekuse kohta maksta dividende ja intresse. Põhiline on, et äritegevuse rahavoog oleks positiivne. See näitab ettevõtte tegevuse perspektiivikust. Veel tuleks jälgida, et „põhiaur“ ei läheks kõrvaltegevustele nagu investeerimine ja finantseerimine. Kõrged finantseerimiskulud viitavad kõrgetele laenukohustusele.
Selle aasta 
Krediidipoliitika tänavune 
“Üldine trend on siiski majanduse kasvu taustal olnud Eesti ettevõtete finantsnäitajate mõõdukas paranemine: ettevõtete käibed ja kasumid on jätkanud kasvu, küll mitte 2011. aasta ülikiires tempos, kuid siiski,” analüüsis möödunud poolaastat Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Lisaks muudele investeeringutele tegelevad ettevõtted taas tõsisemalt müügi ja turundusega. Turundusekspert ja Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naaritsa sõnul tundub loogiline, et kui hakatakse panustama turundusse, siis võib ettevõtete maksedistsipliin kannatada.
Aasta alguses on aeg heita pilk ettepoole, et näha millised suundumused meie tegemisi mõjutavad.
Ettevõtete elmise majandusaasta aruannete kokkuvõttest selgub, et 2011. aastal oli kõige kasumlikum finants- ja kindlustusalane tegevus, ettevõtlussektorite võrdluses järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kinnisvaraäri. Näitajaid paisutasid ka kriisijärgsed arvepidamismuudatused.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger rääkis seminaril, et laenuandjate kasutuses olevate andmete õige kasutamise korral on ka täna võimalik krediidiportfelli edukalt hallata. Maksehäireregister annab hea ülevaate inimeste maksekommetest, Krediidiinfo andmebaas aga ülevaate klienti puudutavatest ametlikest teadaannetest. Siiski saame inimese probleemidest ja riskidest teada, kui need juba kuhjuvad. Maksehäireregistrisse kantakse võlad vanusega üle 45 päeva.
Credit24 riskijuht Jaak Erm jagas seminaril oma Leedu kogemusi, kus seesugune register loodi juba mõned aastad tagasi. Tema sõnul on krediidiandjatel Leedus andmeid rohkem kui Eestis. Positiivne register on pärast loomist toonud kasu nii krediidiandjatele kui ka tarbijatele. Laenuandjad parandavad oma portfelli riskiastet, vähendavad nö hapude laenude osakaalu. Kliendid omakorda saavad rohkema info abil parema krediidireitingu.